Järelemõtlemise aeg
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 21. oktoober 2009 Nr 40 /
Üha lühenev päev ja aina pikemaks venivad õhtutunnid jätavad rohkem aega järgmise aasta plaanide kavandamiseks ja mõtisklusteks selle üle, mis on meie elus oluline, kuidas me hindame üht või teist rolli, mida me iga päev täidame. Kodus, tööl, koguduses või mõnes muus kontekstis.
Äsja täitsime oma kohust valijana, peatselt tähistame isadepäeva ja väärtustame end lapsevanemana ning jagame tänusõnu oma isale. Möödunud nädalal Tartu Peetri kogudust külastades kuulsin juhatuse esimehelt Valdek Tagelilt, et üllatavalt on sel aastal natuke kasvanud koguduse keskmine annetus – ju siis ustavad koguduseliikmed tunnetavad oma annetuse olulisust just praegu. Varsti tähistab kogudus asutamise ja kirikuhoone valmimise juubelit. Tehakse oma igapäevast tööd ja seatakse plaane jõuludeks ning pikemaks ajaks, mille vilju saab näha alles mitme aasta pärast.
Eks üsna sarnaste, igapäevaelu suunavate mõtetega elavad teisedki kogudused: kuidas saavad talvel ruumid köetud, palgad makstud ning kuidas inimestele enam vaimujõudu ja sisemist tasakaalu pakkuda. Vastuseid ja kasulikke nõuandeid pakub juhatuste esimeestele sel nädalal peetav konverents. Aga kindlasti oodatakse ka juba kuu aja pärast toimuvat kirikukogu ja seal tehtavaid otsuseid. Ei sõltu ju kõik kohapealsetest tublidest inimestest, vaid ka sellest näiteks, missugune saab olema kiriku järgmise aasta eelarve.
Kirik, iga kogudus, allasutus, sealhulgas lehetoimetus, täidab oma osa jumalasõna jagajana, sarnaselt mõtlejate ehk kristlaste ühendajana, inimeste aitajana ja teeb seda vastutustundlikult. Kadunud Kaljo Kiisk on kord öelnud: «Mida rohkem on inimene koormatud tööga, mis tema hinge, südame ja mõistusega kokku sobib, seda paremini ta end tunneb. Ning olgu siis tööd kui palju tahes, ta suudab meeletult.»
Rita Puidet
