Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Jānis Vanags: oleme sarnase ajalooga, samade probleemidega

15.05.2013 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Esimesel nelipühal annab peapiiskop Andres Põder Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jānis Vanagsile üle EELK Teeneteristi I järgu ordeni. See pole sugugi esimene autasu, mille Läti peapiiskop Eestist on saanud. Veebruaris 2006 anti talle üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk. Lätlased on meie naaberrahvas, kuid tegelikkuses teame oma lõunanaabritest pahatihti liiga vähe. Selle vea parandamiseks olin Riia kesklinnas asuvas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuvalitsuses kohtumas ja tutvumas Läti peapiiskopiga ja küsimas naaberkiriku rõõmude ja murede kohta.

Kuidas leidsite tee kirikusse?
Meie peres polnud eriti tugevat religioosset traditsiooni. Üks vanaema oli väga usklik, kuid peres ei räägitud kuigi palju Jumalast. Jõule tähistati ikka. Samas religioossed teemad huvitasid mind juba lapsena, lugesin erinevaid religioosseid liikumisi käsitlevat kirjandust ja antiikmütoloogiat. Õpilasena käisin vahel kirikus. Liepājas oli seitse kirikuhoonet ja mõnikord astusin neisse sisse.
Tugevam huvi usu vastu tekkis siis, kui õppisin ülikoolis. Kohtusin ühe kirikuõpetajaga, kes pidas huvitavaid jutlusi, ja külastasin seda kogudust sageli, siis mind ristiti ning laulatati abielu. Olin üks neist vähestest kõrgharidusega noortest inimestest, kes tol ajal Lätis kiriklikult aktiivsed olid. Nii asusin õppima teoloogiat. Pärast mõne eksami sooritamist ordineeriti mind ametisse ning ülejäänud eksamid tegin juba kirikutöö kõrvalt.

Palun iseloomustage Läti usulist olukorda.
Lätis tunnistab üht või teist usku 60–70% elanikkonnast. See usklike osa jaguneb võrdselt luterliku, katoliku ja õigeusu kiriku vahel. Luterlastel on rohkem kogudusi, katoliiklastel on jälle kogudused suuremad. Luterliku kirikuga on seotud umbes 20% lätlastest, kellest 40 000 – 50 000 tasub kirikule oma liikmeannetuse. Samas aktiivseid liikmeid on siiski pigem rohkem. Kogudused tasuvad kirikukassamaksu liikmesannetajate hulga pealt ja seega on koguduste huvi pigem näidata nende arvu väiksemana. Venelased on traditsiooniliselt õigeusklikud.

Kas kirikute vahel toimub oikumeeniline koostöö?
Kirikute vahel on väga head suhted. Kirikujuhid kohtuvad omavahel sageli. Olen katoliku kiriku piiskopiga üle 30 aasta sõber. Samas pole meil Lätis Eesti Kirikute Nõukogule vastavat organisatsiooni, sest suhtlus toimib isiklike suhete baasil. Meil on ka juutidega head kontaktid. Välismaal on loomulik partner Välis-Läti luterlik kirik, millega me pole veel ühinenud. Väga oluline partner on Luterlik Maailmaliit. Samuti on meil kontaktid Saksamaa Põhja kirikuga ja Saksi kirikuga. Varem olid tihedad sidemed ka Rootsi kirikuga, aga praegu on need teoloogiliste erimeelsuste tõttu kahanenud. Oluline partner on Missouri Sinod.

Milline on Teie suhe Eestiga?
Eesti on minu jaoks väga armas maa. Tallinn on minu lemmikpealinn Euroopas. Meil pole Eestiga eriti tihedad suhted, aga need on siiski meie jaoks kallid. Oleme sarnase ajalooga, samade probleemidega. Kohtumised peapiiskop Andres Põderiga valmistavad mulle alati rõõmu, oleme koos loonud oma platvormi teatud küsimustes.

Olen märganud, et kirikuhooned on Lätis isegi paremas seisukorras kui Eestis. Kas see on nii tänu riigi abile?
See on koguduste oma armastuse ja vaevanägemise vili. Vahel kiriku remont kahandab kogudusetöö muid valdkondi ja see on halb. Mõni kogudus remondib kirikuid näiteks metsamüügist saadud rahaga. Riigilt saame hoonete remondiks vähe toetust. Muinsuskaitse annab mõningatele kogudustele 500 latti (720 eurot) kiriku remondi toetuseks. Riia toomkirik on eriolukorras ja sinna oleme saanud 4 miljonit latti (5,75 mln eurot) ELi ja linna toetust. Tavakogudusi toetavad ka sõpruskogudused, aga see sõltub juba nende endi motivatsioonist ja vaevanägemisest.

Kuidas Läti luterlik kirik majanduslikult toime tuleb?
Meil oli tõsiseid probleeme. Olime rajanud kiriku keskse palgakassa, mis sai tulu kinnisvarast. Majanduskriis puudutas Lätis eriti tugevalt kinnisvara valdkonda. Majandussurutise tulles pidime palku vähendama ja kogudused pidid hakkama ise pastoritele palka maksma. Kirik saab siin praostkonna kaudu praegu ainult toetajaks olla. Keskmine pastori palk on umbes 400 latti (575 eurot). Siin on aga kahjuks suur ebavõrdsus.
Üldiselt on mitu kogudust koos ja pastor asub suurimas, kust käib väiksemaid teenimas. Aga on piirkondi, kus on ainult väiksed kogudused, ja neil on palga maksmisega probleeme. Sageli töötavad seal Riia Lutheri akadeemia üliõpilased praktiliselt tasuta. Sõjaväekap-lanitel on head palgad, vanglakaplanitel aga mitte.

Kas Läti koolides antakse religiooniõpetust? Kuidas on korraldatud kiriku laste- ja noortetöö?
Koolides on religiooniõpetus, mida annavad kristlastest õpetajad, kes on selleks saanud ettevalmistuse. Vähe on kirikuõpetajaid, kes religiooniõpetuse tunde annavad, sest neil pole pedagoogilist haridust. Õpilastel on kohustus valida kas kristliku õpetuse või eetika vahel. Õpilastest õpib usuõpetust 20%, ülejäänud eelistavad eetika tunde.
Varem oli usuõpetus konfessionaalne, nüüd on kirikud saavutanud kokkuleppe ja tegu on oikumeenilise õppeainega. Ühine õpe tõstis aine populaarsust õpilaste seas. Nii tõusis aine valinute hulk 4% pealt 20%le.
Pühapäevakooliga on probleeme. Pühapäevakoolis käijate hulk väheneb, aga sageli on see seotud sellega, et just noored lastega pered lahkuvad Lätist välismaale elama. On veebisait, kust saab alla laadida pühapäevakooli töömaterjale. Riias on noortekeskus. Tugevalt on kasvanud alfakursuse osakaal.

Milliseid uuendusi on Lätis tehtud jumalateenistuses?
Meil on valmimas uus agenda. Ilmus uus lauluraamat, kus on ka uusi laule, kuid ennekõike on uuendatud vanu laule. Samuti on sinna lisatud rahvaviisil baseeruvaid laule. Uus agenda on pigem naasmine vana kaanoni ja samuti luterlike juurte juurde.

Naiste ordinatsioon on maailmas palju poleemikat tekitanud. Kas see on ka Lätis diskussiooni teema?
Minu ametiaja alguses oli selle üle diskussioon. Siis saabus rahulik aeg. Nüüd on diskussioon taas tekkinud. Nimelt on meil käimas kirikuseaduse uuendus. Kaks praostkonda on avaldanud soovi märkida kirikuseadusesse, et ordineeritakse ainult mehi. Meie kirikus ordineerib pastoreid piiskop ja kui ta seda ei tee, siis naiste ordinatsiooni ei toimu.
Lätis on olnud naiste ordineerimine heitlik. Osa piiskoppe on ordineerinud naisi, osa mitte. Minu piiskopiks valimisel ma ütlesin, et ei ordineeri naisi vaimulikuks ja kui sinod mind ametisse valis, siis järelikult ta sellega ka arvestas ja seda aktsepteeris.

Eestis käib mõttevahetus homoseksuaalsusest ja vabamüürlusest, kas ka Lätis?
Homoseksuaalsuse kohta võtsime 1996. a vastu otsuse, mis puudutas selle praktiseerimist ja propagandat. See ütleb, et me peame homoseksuaalsuse praktiseerimist patuks. Kirik peab homoseksuaalseid inimesi aitama ja õigele teele juhtima. Teemat käsitleti Lätis nii vara, sest siis oli see teema meedias tugevalt esil. See resolutsioon mõjutab ka meie välissuhteid. Me ei saa näiteks tunnistada Rootsi piiskoppe, kes õnnistavad kirikus homoseksuaalseid paare. Seetõttu oleme loobunud Rootsi piiskoppide kutsumisest meie piiskoppide ametisseseadmisele ja vastupidi.
Vabamüürlus ei ole Lätis oluline teema. Mõningad minu sõbrad on vabamüürlased. Pastorite seas pole vabamüürlasi. Vabamüürlased on soovinud saada oma jumalateenistusi-palvusi, näiteks jõulude puhul, ja oleme arutanud, kas seda teha või mitte. Samas ma ei näe mingeid takistusi, et pastor läheb ja vabamüürlastele evangeeliumi kuulutab.

Mida peate Läti kiriku suurimaks õnnestumiseks?
Seda, et me luterlikku sõnumit kuulutame. Õnnestumine on see, kui oleme saanud eluraskustes inimestele evangeeliumi kuulutada. Lutheri akadeemia on õnnestumine.

Ja millised on probleemid?
Alati pakutakse selleks raha, kuid pastorid peavad pigem probleemiks haridussüsteemi, kust saab liiga vähe osadust. Meil pole seminari, kus vaimuliku ameti kandidaadid saaksid koos elada, nagu katoliku kirikus tehakse. Sageli on pastorid ülekoormatud. Soovime neid rohkem vaimulikult toetada. Rajasime näiteks retriidikeskuse, kus iga vaimulik saab aega võtta oma akude täislaadimiseks. Samuti oleks vaja kirikuõpetajatele õpetada koguduse juhtimise teooriaid.
Kaido Soom

Jānis Vanags
Sündinud 25. mail 1958 Liepājas
Haridus:
1976 Liepāja keskkool
1982 Läti riikliku ülikooli
keemiateaduskond
1989 Läti ELK teoloogiline
seminar (teoloogia)
1982–1985 keemiaõpetaja Riia Lacise-nim keskkoolis
1985 ordineeritud vaimuliku ametisse
Teeninud vaimulikuna viies koguduses, suurim neist Salduse
1993 valiti peapiiskopiks
Abielus, perre on sündinud kolm last, kellest vanim poeg on surnud

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)