Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jalutuskäik Wittenbergis

07.09.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

Martin Luther sündis, ristiti, pidas oma viimase jutluse ja suri Eislebenis. Esiplaanil värav, mis viib Lutheri sünnimajja, ja taamal kirik, kus usuisa ristiti.

2017. aastal tähistame reformatsiooni 500. aastapäeva. Juubeliaastal on lisaks vaimsele pärandile fookuses ka reformatsiooniga ja eriti Martin Lutheriga seotud paigad.

Külastasin mai lõpus esmakordselt Saksamaal Saksi-Anhaldi liidumaal asuvat Wittenbergi, kus Martin Luther elas ja töötas 34 aastat, ja ka seal lähedal asetsevat usuisa sünnilinna Eislebenit.
Kui praegu on seoses reformatsiooni aastapäeva ettevalmistusega 13 riigis 62 linna (sh Tallinn ja Tartu) pälvinud reformatsioonilinna tiitli, siis Wittenberg ja Eisleben on ainukesed maailmas, mis tohivad ametlikult kasutada tiitlit Lutheri linn.
Wittenbergi lääne poolt sisenejat võtab vastu mastaapne ja võiks lausa öelda inetu keemiatehase hoonekompleks, mis ootusärevust liikuda luterlasele olulistes paikades ehk just parajal määral jahutavad ja toovad n-ö maa peale tagasi.
Suurem turismihooaeg oli veel algamata ja pea 50 000 elanikuga linn oli argine ja rahulik. Silm tabab siiski mõningaid suuremaid ja ka väiksemaid eraviisiliselt uudistavaid gruppe.
Märgata võis, et Wittenberg valmistub: tänavapildis oli näha reformatsiooni 500. aastapäeva märkivaid plakateid, lossikirikut remonditi, kauplused olid tulvil aastapäevaga seotud suveniiridest.
Raeplatsile, kohe linnakiriku kõrvale on üles seatud maakera, mis tuletas meelde, et Luterlik Maailmaliit koostöös Saksamaa Evangeelse Kirikuga korraldab 20. maist kuni 10. septembrini 2017 reformatsiooni maailmanäituse Wittenbergis. Möödamineja saab maakera sisse piiludes teada, kui palju aega on jäänud näituse avamiseni. 25. mail kell 17.29 oli aega jäänud 359 päeva, 21 tundi, 15 minutit ja 36 sekundit.
Aeg-ajalt võib kuulda seoses püha maaga sellisest fenomenist nagu Jeruusalemma sündroom, kirjeldamaks inimese seisundit, kes käitub tavapärasest erinevalt, kui satub religioosselt olulistesse paikadesse. Ilma igasuguse valehäbita pean tunnistama, et ehkki n-ö Wittenbergi sündroomi tõsisemaid sümptomeid ma endal ega ka kellelgi teisel ei täheldanud, oli viibimine reformatsioonile nii olulises paigas sügavalt puudutav kogemus.
Kätlin Liimets

Pildigalerii:

Martin Luther on avaldanud aukartust ärataval määral erinevaid kirjutisi. Wittenbergis reformatsiooni ajaloo muuseumis eksponeeritavad teosed.

Wittenbergi raeplatsil oleva maakera sisse piiludes saab teada, kui palju aega on jäänud reformatsiooni maailmanäituse avamiseni. Paremal paistab Wittenbergi linnakirik.

Lossikirik oli mais veel remondis, nõnda et kuulsat kirikuust, kuhu 95 teesi naelutati, sai vaadata aia tagant.

Wittenbergis leiab, mida kaasa osta: keskel Lutheri piibel, Lutheri marjaliköör (paremalt), külmkapimagnet, leierkast laulu «Üks kindel linn ja varjupaik» algusmeloodiaga, Playmobili Martin Lutheri kuju.

Raeplatsil uudistab Martin Luthe­ri ausammast loo autor.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)