Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jalutuskäigust kalmuaeda kujuneb kultuurilooline retk

07.02.2018 | | Rubriik: Kultuurielu

KultuuriloolineRaadiKirjastuse Hea Lugu album „Kultuurilooline Raadi“ aitab avastada põneva taustaga kalmistu loo, mis kätkeb endas sadade Eesti ajaloos olulist rolli kandnud isikute mälestust.

Tartu murdes sõnad „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“ juhatavad Tartu ülejõel asuva Raadi linnaosa kalmuaia peaväravast sisse. Tegemist on surnuaiaga, mis on orgaaniliseks tervikuks kokku kasvanud linna eri koguduste – Jaani, Peetri, Maarja ja Ülikooli, lisaks õigeusu Uspenski, sõjaväe ning juutide ja muslimite  – kalmistutest.
Raadi põlispuude alla sängitatud teoloogidest ja pastoritest on raamatus pildid  Johannes Aaslavast, Uku Masingust, Rudolf Kallasest, Harald Tammurist, Adalbert Willigerodest. Teoses on meie rahvuslikud suurkujud Faehlmann ja Kreutzwald, Miina Härma, Anna Haava, Pent Nurmekund, Julius Kuperjanov, metsavend August Sabbe, kokku sadakond isikut.
Juhani Püttsepa ja Loone Otsa tekstidega ning Ingmar Muusikuse fotodega mälestusalbumi idee pärineb ajakirjanik Indrek Mustimetsalt, kes kirjutab teose eessõnas: „Minu jaoks on Raadi püha paik, mis hoiab meie rahva ja meiega koos elanud rahvaste lugusid, laule, tõdesid ja valesid, uskumusi ja veendumusi ning annab viimse une kõigile, kellel elumaailma ots puudutatud sai.“
Juhani Püttsepp tunnistab, et polnud sugugi kerge raamatusse isikuid valida, lisades, et mitme hauaga on tal isiklik side. Näitena toob ta teoloog Aaslava (1899–1957), kes oli küüditatult Siberisse vennastunud Püttsepa vanaisa Johannes Lillimägiga ning Siberist naasnult asus Tartus elama samasse majja Juhani teise vanaisaga, maalikunstnik Juhan Püttsepaga. Raadil hakkas Juhani ise käima keskkooli ajal. Siis, kui Kuperjanovi haual, mille ümber „liikusid varjud ja sähvasid fotoaparaadivälgud“, käimine oli rahvusliku meelsuse näitamine.
Liina Raudvassar

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)