Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Jakob Kukk – külaküreest piiskopiks 4.osa

12.02.2020 | | Rubriik: Järjejutt, Persoon minevikust
Kukk11surmakuulutus

Nekroloog Eesti Kirikus (27.07.1933, nr 31).

4.
Politsei abil koguti kokku umbes 8000 krooni, mis usaldati kirikunõukogu laekahoidja hoolde, kuigi õpetaja Köögardal nõudis selle panka panemist, et protsente koguda. Piiskopile esialgu raha välja ei makstud, kuna kardeti, et teatud osa summast võidakse kohtu kaudu tagasi nõuda. Finantsraskustes laekahoidja kasutas aga summat protsendita laenuna, valetades nii õpetajale kui nõukogule, et raha on pangas. Lõpuks õnnestus summa laekahoidjalt kätte saada, kuid protsentidest ei olnud loomulikult juttugi.
Piiskopi palgasaaga lõppes alles pärast Jakob Kuke surma. Viimase osa piiskopi palgavõlast sai kätte tema lesk, kuna kirikunõukogu kasutas politseiga sissenõutud raha omakorda uue köstrimaja ehitamiseks.16 Palgavõla sissenõudmiseks soovitas õpetaja Köögardal kord piiskopil Keilas jumalateenistus pidada, kuid piiskop vastas: „„Ei aitaks see jutlus midagi … Ehk kui neile kõneleda kord õige võlamaksmisest …“ Aga ta ei tulnud.“17

Jakob Kuke surm
Kiriku pingeline ülesehitustöö mõjus Jakob Kuke tervisele laastavalt. Haigestusid nii piiskop kui tema abikaasa. Ado Köögardal kirjutab: „Piiskopis oli keegi äratanud suure usalduse kibuvitsa vastu, nagu oleks sel, eriti neeruhaiguste puhul, tervist toov mõju. Nõnda korjasin ma kord piiskopiga tee jaoks suure hulga kibuvitsamarju Keila kirikumõisa põllupeenratelt; ka kaevasime kibuvitsu juurtega maast välja vannide tegemiseks piiskopiprouale. /—/ Ei võinud arvatagi, et piiskop ise, kes oli tugeva välimuse ja pika kasvuga, nii pea juba sureb.“18
Jakob Kukk suri jaagupipäeval, 25. juulil 1933. a ning maeti reedel, 28. juulil Vana-Kaar­li kalmistule. Nii nagu omal ajal tema ametisseseadmisest, sai nüüd ka tema matusest meediasündmus. Kasutan järgnevas ajalehtedes Eesti Kirik, Päewaleht ja Postimees ilmunud ülevaateid Jakob Kuke surmast ja matusest.
Eesti Kiriku ülevaade algab nukratoonilise ülevaatega piiskopi viimasest elupäevast ning arstiteaduse jõuetusest selles olukorras: „Ei suutnud arstide teadus ja hool ka mitte haigla soodustatud oludes pikendada ega päästa elu, mis oli määratud surmale. Viimasel päeval enne surma tekkinud sisemised muudatused sundisid arste võtma tarvitusele Röntgeni kiired, et jõuda selgusele, millest on tingitud läbipääsu sulgemine ja soolte liitumine, et operatsiooni läbi kõrvaldada põhjusi. Kuid pika haiguse läbi nõrgestatud süda ei suutnud enam vastu panna.“19
Postimehe artikkel heidab rohkem valgust meditsiinilistele detailidele. Ajalehe andmeil suri Jakob Kukk neeruvaagnapõletiku tagajärjel tekkinud mädaniku ning soolesulguse tagajärjel, neile lisandus veel pikaajalise põdemise poolt põhjustatud südamepuudulikkus. Kõik algas varakevadise ordinatsioonijumalateenistuse ajal saadud külmetuse ning kopsupõletikuga. Kui neile lisandus mädane neeruvaagnapõletik, tehti piiskopile Tallinna Arstide Erahaiglas operatsioon, mis õnnestus hästi. Siiski tekkis mõni päev enne surma soolesulgus ja puhitus, mida loodeti ravida uue operatsiooniga.20
Kõik ajalehed nimetavad, et veel surmapäeva hommikulgi oli piiskop optimistlik ning lootis haigustest võitu saada.
(Järgneb.)
Joel Siim

16 Keila kiriku kroonika, lk 21.
17 Keila kiriku kroonika, lk 24.
18 Keila kiriku kroonika, lk 25.
19 Eesti Kirik, 03.08.1933, nr 32, lk 254.
20 Postimees, 27.07.1933, nr 173, lk 1.

Pildigalerii:

Kukk13surimask

Piiskopi surifoto (Eesti Kirik, 03.08.1933 nr 32).

Nõnda peab ülendatama inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14b,15)