Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Jaanipäev – Ristija Johannese sünnipäev

24.06.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Johannes Eelkäija (Ristija). Ikonostaasi eestpalve (deesise) rea ikoon. 16. sajand. Põhja-Venemaa. Ikoon perekond Kormašovi kogust.

Eestlaste jaoks on aasta olulisemad pühad jõulud, uusaasta ja jaanipäev. Kõigil neil pühadel on olemas ka kiriklik tähendus. 

Jõulud ja jaanipäev on seotud kahe olulise Piibli isiku sünniga. Jõuludel sündis Jeesus ja jaanipäeval Ristija Johannes. Kummagi isiku täpset sünniaega ei saa Piiblist välja lugeda ja seepärast on kirik asetanud nende sünnipäevade tähistamise pööripäevade lähedusse. 

Jeesus ja Ristija Johannes on omavahel tugevalt seotud. Luuka evangeeliumist saab lugeda, et Ristija Johannes sündis kuus kuud enne Jeesust, seega on põhjendatud tema sünnipäeva tähistamine jaanipäeval. Jaanipäeva eestikeelne nimetuski tuleb Ristija Johannese nimest, mis eesti keelde mugandatuna on Jaan. Ristija Johannese olulisusest meie kultuuriruumis kõneleb seegi, et Eestis on mitmeid Jaani nime kandvaid kirikuid, mille kaitsepühak on Ristija Johannes. Aga kes on siis Ristija Johannes, kelle sünnipäeva peagi tähistame?

Prohvet 

Ristijat Johannest peetakse kristluses prohvetiks. Ta kuulutas Luuka evangeeliumi 3. peatüki järgi meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks. Sellesse rolli kutsus teda Jumal: Luuka evangeeliumi järgi „Jumala sõna sai Sakariase poja Johannese kätte kõrbes“. Tegu on vägagi vanatestamentliku kutsumislooga. 

Ka Vana Testamendi prohvetid Hoosea, Miika, Joel, Jeremija, Sakaria ja Hesekiel kutsuti prohveti ülesannet täitma sarnasel viisil. Matteuse evangeeliumi järgi oli Johannesel kaamelikarvadest kuub ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi. Seega oli ta lihtsalt rõivastunud ja tagasihoidliku toitumisega. Mesi oli igati looduslähedane söök. Rohutirtse söödi ikalduse aegadel. Rõivastusel on oma seos ilmselt ka prohvet Eelijaga, kes 2Kn 1:8 järgi oli rõivastunud sarnaselt: „Mees kandis karusnahka ja ta niuded olid vöötatud nahkvööga“. 

Kristlased on pidanud Ristijat Johannest prohvet Malaki raamatus ennustatud Eelijaks: „Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.“ (Ml 3:23–24) Igal juhul võib Ristija Johannese rõivastuse kirjeldusest lugeda välja, et ta oli prohvetina eraklik, keskendudes ennekõike oma sõnumi edastamisele.

Jeesuse teevalmistaja

Luuka evangeeliumi järgi  oli Ristija Johannese peamine sõnum:  „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.“(Lk 3:16). Johannese sõnumis oli isetut alandlikkust. Ta ootas, et tuleks Päästja ja tegi temale teevalmistamiseks tööd, kutsudes inimesi meeleparandusristimisele. 

Johannes alustas oma avalikku tegevust aastatel 26–30 pKr ja leidis toetajaskonna, kes võttis sõnumi vastu ja tuli ka ristimisele. Johannes ristis ka Jeesuse ja selle märgiks, et tegu oli millegi erilisega, laskus Püha Vaim ihulikul kujul tuvina Jeesuse peale ning taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!“ 

Märter

Ristija Johannese sõnumit pidasid toonased võimumehed ühiskondlikult liiga ohtlikuks ja ilmselt seepärast lasi Heroodes ta vangistada. Samuti oli ta kritiseerinud Heroodese suhet, öeldes „Sa ei tohi pidada oma venna naist!“, mis kahtlemata ei meeldinud Heroodese naisele Heroodiasele. 

Kui siis Heroodiase tütar tantsis Heroodesele, küsis viimane, millega saaks seda head tantsu premeerida. Ema soovitas tütrel küsida Heroodeselt Ristija Johannese pead, mille kuningas Ristija Johannese hukkamise järel vaagnal tüdrukule ulataski. Nii sai Ristijast Johannesest märter, kes hukati prohvetina ühiskonna ja valitsejate kriitilisuse pärast. 

Ristija Johannese tunnused on tall, rohutirts, kaamelikarvadest rüü ja avatud Piibel. Teda on kujutatud palju kristlikus kunstis. Mitmed paavstidki on võtnud oma nimeks Johannes, mõeldes Ristijale Johannesele. Nii on hea meilgi suvise pööripäeva ajal mõelda Ristijale Johannesele ja tema sõnumile, mis on aktuaalne tänapäevalgi.

Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)