Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jaanikuine Eestimaa helises koorilaulust

21.06.2010 | | Rubriik: Kultuurielu

Jõeäärne kaunis kirikla park Türil saab lauljate vastuvõtjaks ka edaspidi. Siin peeti kaks aastat hiljem, 1932. aasta jaanipäeva aegu, esimene kirikunoorte vaimulik laulupäev. Järvamaa Muuseum
80 aastat tagasi 17.–19. juunini leidis Tallinnas aset XII kirikupäev. Tõdeti, et kiriku välispidine ilme on jäänud peaaegu muutumatuks.

Kogudusi oli 155, abikogudusi 13, eripihtkondi 9, kirikuid oli 143, abikirikuid 33, palvemaju 134, kalmistuid 272. Rõhusid remondi- ja ehitusvõlad. Kuid siiski – Tallinnas avati uus Saalemi palvemaja, kus juhtivaks jõuks oli Tallinna Jaani 1. pihtkond. Remont tehti Palamuse, Tori, Muhu ja Vormsi kirikus, Püha Vaimu sai uue oreli. Töötas 146 ordineeritud õpetajat, 141 köstrit, 37organisti. Vakantseid õpetajakohti oli 12.
Juttu oli ka kirikukooridest, mida polnud veel igal pool. Kõikides kogudustes võis neid leida vaid Tallinna, Tartu, Rootsi ja Narva-Alutaguse praostkonnas. Kuigi koguduse laulu on nimetatud rahuldavaks või isegi heaks, ometi konstateerisid aruanded kirikulaulus vähikäiku. Tähelepanuväärne sündmus oli Tallinna Jaani koguduse noorte laulukoori asutamine.
Suure-Jaani köster ja kohaliku muusikaelu hing Hans Kapp sai 19. juunil 60aastaseks. Sünnipäevapidustuste haripunkt oli aga pühapäeval, 22. juunil. Tähtis sündmus ja ilus ilm meelitasid Suure-Jaani kiriku seinast seina rahvast täis. Kohal olid segakoor Ilmatar, Olustvere ja Vastsemõisa koorid ning Suure-Jaani tuletõrje puhkpilliorkester. Jutlustas juubilari vend, Tallinna praost Aleksander Kapp, orelit mängis teine vend, professor Artur Kapp.
Pärast oli seltsimajas aktus. Juubilar võeti vastu tervitusmarsiga. Laval seisis H. Kapile kingitud pianiino, mida tal paluti proovida. Juubilar võttis sellel üles viisi «Võtkem nüüd Issandat, vägevat kuningat kiita», millele hakkas kaasa laulma ühendkoor ja saalitäis püsti tõusnud rahvast. Seejärel esines klaveril Artur Kapi poeg Eugen Kapp.

Laulupeo eeltöö oli puudulik
28.–29. juunil leidis aset Tartu II laulupidu. Mõeldud oli see küll vaid maakonna laulupeona, kuid tulijaid oli üle maa. Rongkäik venis 5–6 km pikkuseks. Lauljaid-mängijaid loeti 10 000. Pidutoimkonna esimees oli prof Johan Kõpp, kes pidas ka isamaalise kõne. Peo esimene laul oli «Issand, mu Jumal, Sind tahan ma kiita». «Seega on arvatavasti jäädavalt vana traditsioon meie laulupidudel jälle maksma hakanud, mis vahepeal, viimastel laulupidudel ära jäi, et esimese lauluna kõlas koraal,» rõõmustab Eesti Kirik. Üldjuhid olid Juhan Aavik, Juhan Simm ja pillikooridel Adalbert Wirkhaus.
Pidu ise hästi ei läinud. Eriti rahulolematu oli kirikumuusikuna tuntuks saanud Mihkel Lüdig. Eeltööd olid olnud puudulikud, nii mõnigi laulja ei osanud oma partiid, vaikides laval või jättes kontserdile üldse ilmumata. Intonatsioon oli mustavõitu, rütm kõikus, nüansid puudusid, polnud ei korralikku piano’t ega forte’t. Ülev meeleolu siiski tekkis – nii nagu sellistel rahvakogunemistel üldiselt kombeks.
Tavakohaselt kuulusid laulupeo juurde ka erikontserdid. Pauluse ja ülikooli kirikus esitati Händeli oratoorium «Messias». Kunstilise külje üle nuriseti siingi. Koorides puudus vajalik jõud, kahvatud olid meeshääled. Rahule ei jäädud isegi solistidega. Enn Võrk dirigendina tegi küll, mis võis, aga ettekande lõpuks oli kuulajaskond siiski poole võrra kokku sulanud.

Vaimulik laulupäev Türil
Jaanipäeval peeti Türil I vaimulikku laulupäeva. Osa võttis 16 laulukoori 608 lauljaga ja 7 pasunakoori 116 mängijaga. Peopaigaks oli valitud jõe ääres asuv kirikla kaunis park. Ilusa ilma tõttu oli sündmusest osa saama tulnud määratu rahvahulk. Kell 7 hommikul äratati linnarahvas muusikaga kiriku ja vabriku tornidest. Kell 10 oli jumalateenistus surnuaial ühendatud pasunakooride kaasmängul. Jutlustas külalisena Lihula õpetaja Luberg.
Järgnes kontsert laululaval, millest võtsid osa koorid kaugemaltki: Tallinnast, Nõmmelt, Viljandist jm. Avakõne pidas Türi kiriku nõukogu esimees J. Wöhrmann. Laulupidu ise algas võimsa kiituslauluga «Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita», millest võtsid osa nii koorid ja orkestrid kui ka kohale tulnud rahvas. Lõpuks esitati samuti ühiselt «Õhtu laul». Laulupidu juhatasid August Topman ja kohalik köster Joh. Veeber. Kõik ettekanded õnnestusid, mis andis tunnistust korralikust ettevalmistustööst.
Selle ilusa ja muusikaküllase päeva krooniks oli Tallinna Meestelaulu Seltsi kirikukontsert, mis kohe algusest peale rahvast köitis ja pani kaasa elama. Juhatas A. Topman. Jutlustas Nõmme õpetaja A. Eilart, kes oskas kaasakiskuvalt rääkida laulust ja muusikast. Kirik oli viimase võimaluseni täis. Päeva puhaskasu määrati kiriku oreli korrashoiuks.
1. juunil korraldas Kose kihelkonna kooliõpetajate ühing koolide laulupeo. Varakult jõudsid lapsed isegi kaugematest kihelkonna nurkadest kiriku juurde. Tuldi jala, hobuste, busside ja autodega. Laulupidu algas jumalateenistusega kirikus. 350-liikmeline lastekoor esitas köster A. Rässa juhatusel neli vaimulikku laulu. Jutlustas õpetaja R. Jõgis. Rahvast oli tulnud nii palju, et osa pidi väljas jumalateenistust kuulama. Laulupidu ise toimus Kaitseliidu platsil. Juhatasid kooliõpetajad Rossmann ja Talbak. Viimane oli ka Kose koguduse nõukogu liige.

Äksi kogudus sai uue õpetaja
Äksi koguduses astus 15. juunil ametisse uus õpetaja Jaan Konsin. Juba vara hommikul liikusid hobuste voorid ja jalakäijad Äksi kiriku poole, sekka mõni autogi. Lillede ja vanikutega kaunistatud kirik säras elektri- ja küünlatuledes. Pidulikul talitusel, mida toimetas piiskop J. Kukk, osales mitu koori, soololauludega esines prl Saar. Koguduse laulu saatis pasunakoor. Jumalateenistus kujunes meeliülendavaks. Üldse oli Äksis märgata tõusu koguduse elus, tööd tehti innu ja hoolega. Tõsi, täitmata oli köstri ametikoht, kuid plaanis oli palgata organist, sest kogudus oli väheldane.
Eesti Kristlik Üliõpilasühing pidas Alutaguses 8.–9. juunil jumalateenistused Vaivaras, Narvas, Peetriristil ja Narva-Jõesuus. Jutlustas A. Pähn. Osavõtt ja huvi kristliku üliõpilasliikumise vastu oli suur. Eriti läks tänu kohalikele muusikategelastele korda kontsert-jumalateenistus Narva-Jõesuus.
18. juunil suri 59 aasta vanuses Karksi köster Georg Rosenberg. Kadunu oli tubli töömees, olles Karksis ametis aastatel 1895–1930.
Mati Märtin

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)