Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Jaani kirikus tähistati teeneka kirikumuusiku sünniaastapäeva

18.03.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

Endel Kink Foto: arhiiv

Tallinna Jaani kirikus tähistati kunagise kauaaegse organisti-koorijuhi, helilooja Endel Kingu 90. sünniaastapäeva suurejoonelise kontserdiga, kus ettekandele tuli tema kantaat «Viimne kohus» (Matteuse 24).
Kantaadi, mille autor oli loonud juba 18aastasena, esitasid Jaani koguduse projektkoor Reet Lendi juhtimisel, keelpilliansambel koosseisus Meelis Vahar, Sirje Müller, Marina Vintskovskaja, Sirje Juhkam ja solistid Veera Taleš (sopran) ning Toivo Kivi (tenor). Koormeistrid olid Aivi Otsnik ja Sille Kroon. Kontsert sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali toele.
Projektkoori kuulus nii Jaani koguduse nais-, sega- ja kammerkoori lauljaid kui ka tublisid lauljaid teistest kogudustest. Aivi Otsniku sõnul tuli selle nõudliku teose selgeksõppimiseks kõigil palju kodutööd teha ja mitu tõsist proovi ka. Tulemus oli igati nauditav. Pühapäeva pärastlõunane kirik oli tänulikke kuulajaid täis. Esikuulajaks kahtlemata helilooja abikaasa, maalikunstnik Elsa Kink, kes ütles, et on «Viimset kohut» ise mitmeid kordi laulnud, nii et kogu teos tal lausa peas on.
Endel Kingu eluteest ja loomingust rääkis õpetaja Arne Hiob, palvuse pidas õpetaja Jaan Tammsalu.
Endel Kink sündis 4. märtsil 1919 Kuusalu kihelkonnas. Talupidajatest vanemad võtsid teda sageli kirikusse kaasa. Siis sündiski suur kiindumus kirikumuusika vastu, mis sirgjooneliselt kogu elu temas süvenes. Kuusalu kirikukooris lauldi vaimulikke suurvorme. Endel Kink laulis selles kooris ja tal tekkis eriline huvi klassikaliste suurvormide vastu.
Tallinna konservatooriumi sisse astuma minnes oli tal kaasas kantaat «Viimne kohus». Tõuke selle kirjutamiseks sai noormees öisest jalutuskäigust koduväljadel, kus ta nägi kaugel taevas välgusähvatusi. Koju jõudnud, hakkas ta kohe loodusnähtusest inspireerituna muusikat kirjutama.
1940. aastal lõpetas Endel Kink konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Tema õpingukaaslane, Rudolf Tobia­se tütar Helen Tobias-Duesberg mäletab Kinku kui fenomenaalselt andekat inimest, kes alati üliheadele hinnetele õppis. Hugo Lepnurm on öelnud, et Kingu tee oli väga sirgjooneline kiriku teenimine. Aastatel 1941–61 töötas ta Kuusalu ja ka Loksa ning Leesi koguduses. Edasi tõi elu teda Tallinna ja ta oli Jaani koguduse organist aastatel 1961–81. Lühemat aega teenis Kink ka Harju-Madise kogudust.
Jaani koguduses juhatas ta segakoori, rajas kammer- ja meeskoori, taasasutas oratooriumikoori. Selgeks õpiti ja ette kanti hulgaliselt klassikalisi suurvorme, sh Händeli «Messias» ja «Juudas Makabeus», osi Bachi «Matteuse passioonist» ja veel palju muudki.
Endel Kink tõi Jaani kirikusse jõulukontsertide ja koraalipühade traditsiooni. Abikaasa Elsa meenutab, et alguses oli rahvast vähem, kuid aastatega hakkas väga palju inimesi kontsertidel käima. Tuldi ka Eestist kaugemalt, näiteks sai nende sõbraks sakslane, kes spetsiaalselt käis Jaanis orelit lindistamas. Kingu austajaid oli Valgevenest, Leningradist, Soomest ning mujaltki.
Endel Kink on oma kaasaegsetele meelde jäänud suurepärase oreliimprovisaatorina. Abikaasa sõnul armastas Endel pärast jumalateenistuse lõppu veel orelil improviseerida, kui kas või paar inimest teda kuulama jäi. «Meil oli töörohke ja tore abielu, kus valitses suur üksmeel,» meenutab proua Elsa. «Orelit mängis Endel alati erilise rõõmuga, ise lausa särades.»
Endel Kink on loonud ainult vaimulikku muusikat, sh kantaate, koorilaule, koraaliseadeid ja oreliteoseid. Tema helikeel on klassikaline ja lihtne, paljud laulud kuuluvad kirikukooride püsirepertuaari.
Endel Kink suri 2. veebruaril 1992 ja on maetud Liiva kalmistule.

Tiiu Pikkur

Endel Kingu abikaasa Elsa võttis vastu hulgaliselt tervitusi. Fotol jutuhoos emeriitõpetaja Juta Siirakuga. Foto: Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)