Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Jaan Vaidla – organist, kes laulab oma mängule alati kaasa

04.11.2015 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Laulunumbrid kiiresti paika …

Jaan Vaidla (59) on kiire mees. Nissi kirikusse pühapäevasele jumalateenistusele sõidab ta oma kodust Tabasalust. Haarab kogudusemajast virna Nissi koguduse omi lauluraamatuid ja suundub kirikusse.

Seab laulunumbrid tahvlitele ja liigub hoogsalt orelirõdule. Täpselt kell 12 kehastub Vaidla kellameheks, astub oreli tagant uksest kellatorni ja laseb kellamängu lahti. Kellad helistatud, istub orelipuldi taha ja lööb pilli kõlama. Nissis on kirikulisel hea toekas tunne koraale laulda, sest ooperilaulja häälega organist laulab alati ise kaasa.
Tavalistel nädalapäevadel jagub Vaidlal tööd muusika- ja klaveriõpetajana mitmes kohas: nii Tabasalus, Raplas, Kernus kui ka Nissis ja mujalgi. Eesti Kiriku intervjuu sai teoks lühipeatusel Nõmmel teel Tabasalust Raplasse.
Vaidla muretseb, et lapsed ei taha enam laulda. «See, et tänapäeval lapsed, aga eriti poisid, viisi peavad, on haruldane,» leiab ta. Kahetseb, et noodiõpetust enam vajalikus ei peeta, pigem õpitakse mõni viisike jäljendamise teel ehk videoklipi (vaatab ja teeb järele) abil.
«Ma kujutan ette, et sellise õppemeetodi puhul võiksid meie sugulased loomariigist olla edukamad. Jäljendamine on küll tähtis õppemeetod, kuid nii kaua, kui inimesed maa peal elavad, võiksid nad siiski omavahel suhelda, mitte ainult sidevahenditele loota. Ent soov ühiselt laulda ei ole inimestes kuhugi kadunud ja see on üks põhjus, miks on kirikus hea koos laulda. Sellepärast tegelen ka Martin Körberi loomingu tutvustamisega, tema oli just see, kes püüdis kogudust muusika kaudu kõnetada.»

Klaver, ooper ja muusikateadus
Võrumaa juurtega mehe vanemad olid muusikahuvilised, pere kolm last – Jaanil on õde ja vend – on kõik muusikaharidusega. Jaan ise läks viieaastaselt Uno Järvela poistekoori katsetele ja sai kohe põhikoori lauljaks. Musikaalne poiss lõpetas Tallinna muusikakeskkooli klaveri ja muusikateooria alal ning astus konservatooriumi Valdur Rootsi klaverklassi õpinguid jätkama. Lõpetas 1979. aastal.
Ajateenistus möödus Kali­ningradis, kus võeti orkestrisse. «Ja Jumal juhatas mind nii, et sain tundma õppida puhkpille. Samas pärast esimest talve polügoonil ei saanud enam mingist klaverimängust rääkida, sest käed said kannatada. Vaimses mõttes jäi ju kõik alles ja see on see, mida ma lastele õpetan.»
Pärast sõjaväge läks tööle Võru muusikakooli klaveriõpetajaks ja astus konservatooriumi kaugõppesse muusikateadust õppima. «Selle erialaga olen aastaid tegelnud, kuid diplomini ei ole veel jõudnud. Olen neid suundi uurinud, mis oleksid selleks tööks vajalikud.»
Elu tõi noore mehe Tallinna tagasi, tuli abielu, sündisid lapsed. Algas kümneaastane töö Tabasalu muusikakooli direktorina. Alates 1996. aastast oli Vaidla 14 aastat Estonia teatri kooriartist. «Olin juba poistekoori ajal ooperites kaasa teinud, maja oli tuttav ja töö huvitav.» Ta lõi kaasa paljudes lavastustes ja tagantjärele ütleb, et kaasa teha on huvitavam kui kõrvalt jälgida. «Minu kogemusega kuulad pigem seda, kuidas midagi on tehtud, ja elamust saada on keeruline.»

Kirik ja Körber
Kui Jaan Vaidla oli Tabasalus muusikakooli direktor, töötas kohaliku kultuurimaja kunstilise juhina Tarmo Vaino. «Tema viiski mind Rannamõisa kirikusse, kus tookord oli õpetajaks Karl Reinaru. Hakkasin seal jumalateenistustel harmooniumi mängima. Kui kirik sai Rootsist oreli, siis mind näidati ette kui organisti ja sain selle pilli kokkupanemisel osaleda. Orel töötab seal siiani.»
Nissi koguduse organist on Vaidla alates 2008. aastast. Kirikus oli organisti vaja ja Vaidlat kui tol ajal Riisipere kultuurimaja laululaste juhendajat soovitati koguduse õpetajale.
Jaan Vaidla paljude aastate hingelähedaseks tööks on olnud Saaremaa kirikuõpetaja Martin Körberi (1817–1893) loomingu kaasajastamine ja väljaandmine. Körberi loomingu uurimiseks on loodud temanimeline selts, mille juhatuse esimees Vaidla on. Körber on laiemalt tuntud kahe koduteemalise laulu – «Vaikne kena kohakene» ja «Mu isamaa armas» – teksti autorina. Tema tuntumaid laule on «Ma olen väike karjane» (KLPR 426).
2017. aastal tähistatakse Körberi 200. sünniaastapäeva. On plaanis kogu tema looming uuesti läbi käia. Körberi 195. sünniaastapäevaks anti välja kogumik «Taeva Lõoke», kus on kakssada vaimulikku luuletust laulmiseks kirikuviisidega, esmatrükk 1862. Lisaks on ilmunud veel mitmeid väljaandeid. «Ma arvan, et Körberi mahukas looming tasub taasavastamist ja minu huvi on see, et me saaksime seda palju kasutada,» on Vaidla kindel ja tema innustunud jutt lubab selle 19. sajandi eesti kultuuritegelase loomingut meile lähemale tuua.
Nissi koguduse õpetaja Lea Jantsi sõnul on kogudus väga rahul oma organistiga: «Eriti rõõmustab meid see, et organist laulab oma mängule alati kaasa. See teeb koguduse laulu lihtsaks ja võimaldab laulda ka selliseid laule, mis ei ole väga tuntud. Vaidla suureks plussiks on see, et ta on ise võimeline kirjutama laule, nii sõnu kui viise. Ta on leidnud paljudele olemasolevatele sõnadele sobivaid viise. Nii on ta mitmetele Laine Villenthali luuletustele otsinud lisaks Laine enda märgitud viisidele veel viise. Vaidla suur teene on ka Martin Körberi loomingu tutvustamine.»
Õpetaja sõnul ei ole Jaan Vaidla puhul tegu pelgalt organistiga, vaid palju laiemas mõttes loomingulise inimesega.
Tiiu Pikkur

JAAN VAIDLA
Sündinud 3. veebruaril 1956 Tallinnas
Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala
Töötanud Tallinna muusikakeskkoolis, Võru muusikakoolis, Tabasalu gümnaasiumis, kultuuriministeeriumis
Olnud 10 aastat Tabasalu muusikakooli direktor, 14 aastat rahvusooperi Estonia kooriartist
Juhatanud mitmeid laulukoore, juhendanud laululapsi
Töötab Kernu ja Nissi põhikooli muusikaõpetajana ning Rapla muusikakooli klaveriõpetajana
EELK Nissi Maarja koguduse organist aastast 2008
Martin Körberi seltsi asutaja ja juhatuse esimees
Mitmete trükiste ja noodikogude toimetaja
Nissi Maarja koguduse lauluraamatu (2013) toimetaja
Kaks poega ja kolm lapselast

Pildigalerii:

… siis kella tõmbama

… ja jumalateenistus algabki. 3 x Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)