Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Jaak Aus – koguduse preester, õpetaja ja karjane

31.10.2012 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Ta on olnud Tallinna Toompea Kaarli koguduse kirikumees, noortejuht, praktikant jpm. Kaarli koguduse õpetaja Edgar Hark ristis ta neljakuuselt, siin käis ta leeris ja laulatati. Elab sünnist saati Pirita-Kosel, on oma kätega ehitanud kaks maja.

Õppinud raadiote ja mõõteriistade monteerimist. Peab oma vaimulikuks õpetajaks piiskop Einar Soonet. Pärast kuusteist aastat Kaarli koguduse abiõpetaja ametis olemist sai temast Soone mantlipärija – 1. oktoobrist alates on Jaak Aus Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja.

Sadat päeva ei anta
«Üks nõukogu liige ütles mulle, et sinule, Jaak, me sadat päeva sisseelamiseks ei anna,» muigab värske õpetaja oma uuest ametist rääkides. Esimesed nädalad on kulunud töö ümberkorraldamiseks, töötajatega kohtumisteks, ees seisab juba Soone ajal planeeritud jumalateenistuse korra väike muudatus. Koguduse juhtorganite valimised on tulemas, koguduse eelarve vajab kokkupanemist. Kiire aeg nõuab kiiret tegutsemist, ei saa siin sajast päevast juttugi olla.
«Paralleelselt käib mõte ka oma kooli rajamise üle. Eeltööd on tehtud ja arusaam, et 2013. aasta 1. septembrist võiks Kaarli kooli 1. klass kokku tulla, on valdav. Kooli õpilased tuleksid peamiselt meie oma lasteaiast, ruumid saaks olema meie hoovimajas. Oma kooli mõte on ju väga pikka aega olemas olnud. Võib-olla kiirustamine ei oleks ka hea olnud, nii mõnigi asi on ajaga paika loksunud.»
Kaarli koguduse õpetaja kohale oli kuus kandidaati. Pingeid ja ettearvamatust oli omajagu. «Oma õpetaja kandideerimine on kahe otsaga asi, on meie sõpruskoguduse Forssa õpetaja Esa Löytömäki öelnud. See on lihtsam, sest sind tuntakse, aga raskem, sest teatakse ka sinu nõrkusi. Ma teadsin, et ega ma nõukogus sadat protsenti toetust ei saa, sest olen aastate jooksul küllalt põhimõtteline teatud küsimustes olnud. Ma ei ole vaimulik, kelle eesmärk on püüda meeldida kõigile.
Olen väga kirikliku mõtlemisega selles osas, et kogudust ei tohi üles ehitada inimeste peale, kogudus on Kristuse kogudus. Inimesed tulevad ja lähevad, kuid kogudus peab edasi kestma.» Kindlustunnet ei olnud kuni otsuse teatavaks tegemiseni. «Ma olen Kaarli koguduse patrioot ega ole kunagi kujutanud ette end vaimulikuna kuskil mujal,» ütleb valituks osutunu.

Tehnikahuviline noormees
Jaagu isa ja ema olid haljastajad. «Minu ema ja isa kätetöö jälgi on Tallinnas väga paljudes kohtades.»
Isa suri, kui Jaak oli 11aastane. «See on kõva märgi ellu jätnud, ma olen pidanud varakult hakkama vastutama päris palju majapidamistööde eest. Vanem õde oli surnud ja teine õde elas juba omaette, elasime emaga kahekesi.»
Juba lapsepõlvest oli Jaagul huvi tehnika vastu. «Isa kinkis mulle suure raadiokonstruktori, sellest ehitasin raadio. Juba enne seda jootsin juhtmeid patareidega kokku, panin lambikesi vahele. Kui kodus uks lahti läks, hakkas tuli põlema. Ema vahel pahandas, et igasugused traadid jäävad ette.» Pärast kooli lõpetamist töötas Jaak Aus tselluloosikombinaadis raadioaparaatide ja mõõteriistade monteerijana. «Seal sai elektriku tööd ikka päris kõvasti tehtud.»

Tee kirikutööle
Kuidas jõudis tehnikahuviline noormees kirikutööle? Tõuke andis ajateenistus Nõukogude armees. «Sel hommikul, kui läksin sõjaväkke, võttis minu tädi Linda Järve, Kaarli kauaaegne kirikumees, mul käest kinni ja ütles, et palvetab minu eest. Ta kinkis mulle Piibli.»
Ajateenistust ei pea Jaak mahavisatud ajaks, ta sai tegutseda omas tuttavas elektrimootorite maailmas edasi. «Öistel valvekordadel sai palju mõelda elu ja igaviku üle. Tulid meelde tädi sõnad ja ma avastasin, et vaata kui hästi mul on siin läinud! Puhkusel olles küsisin tädilt, kus ma saaksin kirikuasjadest rohkem teada. Tema soovitas leeri minna. Mõned kuud pärast sõjaväge, aprillis 1989 ma Kaarlisse leerikursusele läksingi. Ja siin ma nüüd olen.»
Leerilastest tekkinud sõpruskond hakkas koguduse noortetööd tegema. Kolm neist – Jaak, Kaido Petermann ja Meelis Holsting – otsustasid 1991. aastal usuteaduse instituuti astuda. Oma motiividest räägib Jaak nii: «Mind ei ole usule toonud eriline usuline kogemus. Mina olen usule tulnud erinevate komponentide ja juhtumuste tulemusena. Olen mõelnud, et võib-olla ma ei olnud isegi oma leeripühal veel enda vastu päris aus. Ütlen ikka leerilastele, et ärge muretsege, kui te mingist asjast aru ei saa, muretsege siis, kui teil on mingid asjad vastu.»
Usuteaduse instituuti astuma mõjutas kirikumehena töötavat Jaaku koguduse õpetajate Einar Soone ja Mihkel Kuke töö lähedalt nägemine. «Laupäeviti võis kirikus olla üksteist teenistust-talitust. Ma imestasin, kuidas need mehed suutsid väga kiiresti erinevates olukordades reageerida. Piiskop Soone on vaimuliku juhendajana minu suur õpetaja. Mäletan, kuidas ta õpetas mulle kirikus ukse lahti tegemist. Vaimuliku ametis algab kõik pisiasjadest. Kui Soone nüüd pastoraalseminari juhtima läks, siis ma ütlen, et õigemat meest seda tegemas ei ole.»

Kõiki astmeid läbides juhiks
Jaak Aus on nüüd EELK suurima koguduse vaimulik juht. Kas vastutuse koorem rõhub? «Ma pean endale seda veel vahel teadvustama. Kui varem oli vaja midagi otsustada, siis pidi Soone seda tegema. Nüüd ma pean endale ütlema, et Jaak, sina ise otsustad, sest sina vastutad. Mõnes mõttes see on hea. Kuid üks asi, mida ma olen vaimuliku ametis peljanud, on vaimulik ülbus, mis võib kergelt tulla. Sellest tahan hoiduda!»
Olles alustanud madalaimalt redelipulgalt ja kõiki astmeid läbides juhiks tõusnud, on Jaagu sõnum selline: «Mina laseksin kõikidel vaimulikuks pürgijatel esimesena kirikumehe ametit pidada, et nad näeks kogu protsessi kõrvalt. Mulle tundub, et kirikumehena alustanud vaimulike mõttelaad on teine.»
Mida tähendab olla koguduse õpetaja? «Mind natukene häirib see õpetaja nimetus. Ma tahaksin olla kogudusele preester, õpetaja ja karjane – see, kes toimetab talitusi, teenib inimesi, seab sakramente, kes õpetab pühakirja või oma eeskuju kaudu ja karjaseametis on koguduse hingehoidja ehk vaimulik isa.»
Tiiu Pikkur

Jaak Aus
Sündinud 22.09.1968
Ordineeritud diakonõpetajaks 12.01.1994
Õpetaja õigused 06.06.2000
Õppinud:
1975–83 Tallinna 20. kk
1983–86 Tallinna 6. kutsekk
1991–2000 usuteaduse instituudi diplomiõpe
2004–12 magistriõpe
Teenistuskäik:
1989–91 Kaarli kirikumees
1991–92 Kaarli noortejuht
1992–94 Kaarli praktikant
1994–95 Peeteli misjonär-õpetaja
1996–2012 Kaarli abiõpetaja
28. oktoobril 2012 seati Kaarli koguduse õpetaja ametisse
Üle 3000 matuse, üle 400 laulatuse, loendamatud ristimised
Kooliõpetaja:
Rocca al Mare koolis – religioonilugu ja filosoofia
Arte gümnaasiumis – religioonilugu
Pere:
Abikaasa Signe, Kaarli lastetöö juhataja, lasteaia direktor; tütar Johanna (18), abiturient; poeg Jaagup (6)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)