Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Isiklik vajadus pani perekonna tegutsema

28.08.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Kaarma ja Valjala koguduse õpetaja Hannes Nelis on abikaasa Evega asutanud Saaremaal mittetulundusühingu Elu Jaoks, et aidata peredel toime tulla puudega lapse kasvatamisega.

Praeguseks neljase Karl Hermani sünd tõi muret nii arstidele kui vanematele Eve ja Hannes Nelisele, aga ka vanematele vendadele Johannes Christoferile ja Markus Aaronile. Enneaegne, vaevalt pooleteise kilo raskune poiss jäi sünnitusteedesse kinni ja lapse motoorikat suunav ajupiirkond sai kahjustada. Arstide hinnang oli: see laps ei hakka kunagi istuma, rääkima ega joonistama.

Puudeaste on vajalik
Sattusin Saaremaale ajal, mil pereema Eve parasjagu rõõmsameelse pesamunaga haiglas oli. Pidev töö lapsega on andnud hea tulemuse: Karl Herman istub, räägib ja joonistab. Aga kokku kaks ja pool kuud aastast on Eve lapsega kas Tartus, Tallinnas või Haapsalus arstide hoole all. Isa Hannes peab siis vanemate poistega kodus üksi hakkama saama.
Seda, et lapsele määratakse puudeaste, pole mõtet karta. Seda on vaja, et kasutada riigi poolt pakutavat abi, muidu tuleb ise erinevate teraapiate, abivahendite või koolituse eest maksta. Isegi siis võib ebameeldivaid lööke ette tulla.
Selgituseks räägib Hannes, kuidas nende lapsele oli vaja 1500 eurot maksvat Atlanta kostüümi, mille abil saab teha erinevaid harjutusi. Et täispuhutavat kostüümi abivahendite nimekirjas ei olnud, tuli komisjon hindama, kas lapsel oleks taolist kostüümi vaja. Vastus oli jaatav, ent kui Nelised olid selle ära ostnud, selgus, et ostu ei rahastata.

Oma nišš
Eve ja Hannes pole jäänud imet ootama ega löönud käega, vaid pingutavad noorima lapse elu pärast ning mõtlevad teistele sarnasesse olukorda sattunud peredele. «Saime puudega lapse sünniga kogemuse, kui abitu võib olukord olla. See pani meid liigutama, et kuidagi leevendada inimeste muret. Tavaliselt jätab mees pere, naine jääb lapsega üksi ja langeb psühholoogilisse musta auku,» selgitab Hannes Nelis.
Algul aeti niisama asju, aga et neid toetab Ahvenamaal tegutsev organisatsioon Emmaus, asutasid Nelised ülemöödunud aastal mittetulundusühingu Elu Jaoks. Neil endil puudub koolitusõigus, aga see-eest võivad nad kutsuda koolitajaid ja nii on iga kuu teabepäev, mida inimesed on juba harjunud ootama.
«Kõik, mida me teeme oma laste jaoks, teeme elu jaoks, et see oleks kergem ja parem,» on pere südamega asja küljes.
Kõnelemas on käinud lastepsühhiaater, lastevanematele on õpetatud last tõstma nii, et nad oma selga ei vigastaks, räägitud on tervislikust toitumisest, peetud pereõhtuid. Viimane oli 16. augustil, kui külla oli kutsutud Heino Seljamaa kohverteater «Okasroosikese» etendusega ja Jaan Tätte oma lauludega.
«Oleme leidnud Saaremaal oma niši,» ütleb Hannes, kelle kinnitusel osaleb koolitustel sadakond inimest.

Omad joped
Tänu Emmause abile jõuab Ahvenamaalt Saaremaale kaks suurt koormatäit kraami: mööblit, riideid, kodutehnikat jm. Osa müüakse, et mittetulundusühingu jaoks raha saada, osa antakse lasteaedadele ja vanadekodule. Nii toetatakse riiki, kes ei suuda vaesuses elavaid inimesi aidata.
Tänu ühingule saab Eve, kes palgatööl ei saa käia, pühenduda Karl Hermani kasvatamisele. Kaks korda nädalas viib ta poisi pooleks päevaks lasteaeda, et laps harjuks võõrastega suhtlema. Lapse hooldajana saaks ta riigilt kuus 19 (!) eurot. Isikliku panuse puudega laste hoolitsusse on teinud Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo: lapse ja auto praamipilet on tasuta, saatjal poole hinnaga. Ka saab pere sõita mandrile või sealt tagasi eelisjärjekorras nagu president.
Mitte vähem või veelgi olulisem on emotsionaalne külg, millega aitab toime tulla veendumus Jumala tahtest. Nii palju lohutust selles peres on. «Mul on omad joped üleval,» naerab moodsat slängi kasutades Hannes. Aga temagi kuulaks heal meelel loengut erivajadustega laste psühholoogiast, sest mida rohkem teadmisi, seda lihtsam on olukorraga toime tulla.
Sisemist rahu ja kindlust Hanneses on. Ta näeb ja kogeb inimesi masendavat argipäeva, aga raske on mõista, kuidas inimesed ei taipa, mil määral neil oleks vaja jumalalapse seisust. «Meie, õpetajate, ülesanne on hoida need allikad lahti nii kaua, kui on meie võimuses. Kirikuuks ei tohi pühapäeval kinni olla,» on Hannes valitud ametile truu.
Aja jaotamine ja prioriteetide määratlemine on siin peres eriliselt oluline. Kogu mõtlemises on Hannese sõnul toimunud muutus. Maailm on muutunud, sest tulevane päev või aeg on kasvanud hoomamatult suuremaks. See kätkeb endas lisaks kujuteldavale vanemate poiste elule määramatust Karl Hermani puhul.
Vastutustundlike vanematena ei kujuta Eve ja Hannes ette, et noorim laps võiks millalgi jääda vanemate poiste hooleks. Selge on, et vaatamata ükskõik millisele ponnistusele ei saa Karl Herman eales iseseisvalt hakkama. Kindlustamaks tema tulevikku leiti lahendus oma firma loomises. Märtsis asutas Hannes koos abikaasa Evega osaühingu Nelis Grupp, see on seotud 50aastase kogemusega suurettevõttega, mis sajas riigis tegutseb koolituspõhise suhteturundusega.
Rita Puidet

MTÜ Elu Jaoks
Ühingu nimi Elu Jaoks väljendab iga inimese lootusi, valusid ja rõõme elus olemisest, elu eest seismisel ja elu jaoks erinevate, ent vajalike võimaluste kättevõitlemisel. Ühing loodab teha elu eest seismise kasvõi veidi kergemaks ning teie toetus ja vabatahtlik abi ja annetused lähevad erivajadustega laste ja teiste puudust kannatavate ja tõrjutud inimeste jaoks. Elu jaoks.
MTÜ asutasid Eve ja Hannes Nelis novembris 2011.
Kontakt: elu.jaoks@gmail.com.
Konto: 221053792296.

Pildigalerii:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)