Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

INTERVJUU

03.11.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Milline on kurtide ja vaegkuuljate olukord EELKs? Kus toimuvad viipekeelsed teenistused?

Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Tiiu Hermat:

Tegelikult ainult Püha Vaimu ja Pärnu Eliisabeti koguduses, kus käin kord kuus. Pärnus korraldatakse kaks korda aastas, jõulu teisel pühal ning ülestõusmispühade ajal nn puuetega inimeste teenistus, mis on oikumeenilist laadi. Sinna kutsutakse ka kurte ning kohal on viipekeele tõlk.

Kuidas Te omandasite viipekeele?

Õppisin viipekeelt keskkonna tõttu. Minu õde ja tema pere on kurt. 30 aastat tagasi tegutsesin viipekeele tõlgina.

Kuidas Püha Vaimu koguduses viipekeelne töö edeneb?

Hästi. Koguduse hingekirjas on üle 90 inimese, aktiivsem rühm teenistustel moodustab küll väiksema arvu, nn kullafond, kes on õpetajale abiks, on 10liikmeline. Kutsume oma tegevusharu Sakariase osakoguduseks.

Meie teenistused toimuvad kaks korda kuus, igal 2. ja 4. pühapäeval kell 12 päeval. Teenistused viin läbi viipekeeles. Naljatame, et tõlki vajaks meil kuulja! Seda tööd olen vedanud enam kui kümme aastat, initsiatiiv tuli kurtide endi poolt, kes soovisid leeri saada. Usun, et see töölõik on väga vajalik.

Kui näiteks Eesti nelipühilastest on teada, et nad suhtuvad viipekeelsesse töösse väga tõsiselt, kas siis EELK suhtumine ei ole pisut leige?

Tegemist on erinevate ressurssidega. Nelipühilastel on tegutsemiseks raha. EELK teeb selles osas koostööd teiste konfessioonidega, oleme oikumeenilised.

Näiteks on koostöös Piibliseltsiga lõpusirgele jõudmas Markuse evangeeliumi tõlkimine viipekeelde, mis on väga suur ja oluline projekt. Maailma kontekstis on küll teada, et luteri kirik on oluliselt toetanud kurtide tegevust, kuigi ei ole loodud kurtidele eraldi kogudusi, vaid tegu on koguduse ühe osaga, kes saab viipekeeles tõlget. Maailma esimene kurtide pastor oli Norras 1893. aastal ning Soomes 1890ndatel.

Milline on teie soovitus kirikuõpetajale, kes avastab, et tema kogudusse kuulub kurte ning vaegkuuljaid?

Esimeseks tuleks vaadata, kas teenistusele annab kutsuda viipekeele tõlgi. Kuigi tõlke pole Eestis palju, on nad suuremates keskustes ometi olemas. Kindlasti vajaksid mitu luterlast Tartus, Võrus, Viljandis ja mujal viipekeeles teenimist. Tean seda, kuna mitu minu ristitavat ning leeritatavat on siirdunud Tallinnast mujale elama ning käiksid viipekeelsetel teenistustel.

Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)