Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Intellektipuudega inimeste teenimine rikastab kõiki

09.09.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Õpetaja Tiina Ool viib läbi piiblitundi Vääna-Viti Kodus Harjumaal. Erakogu

Sageli kurdetakse, et kirik on inimestest kaugel. Samas on kiriku töö inimestega seotud ja puudutab paljusid, tihti just neid, kes on eluraskustes ja muredes. Kirik aitab inimesi, kuid sageli sellest ei räägita. Et seda viga parandada, tegime intervjuu õpetaja Tiina Ooliga, kes koordineerib intellektipuudega inimeste tööd luteri kirikus.

Oled intellektipuudega inimestele orienteeritud töö koordinaator EELKs. Millest tekkis huvi selle töövormi vastu?
Huvi selle töövormi vastu on kasvanud minu isiklikust elust, mul on intellektipuudega tütar ja tema kaudu jõudsin ka kiriku juurde. Lapsevanemana ja viimastel aastatel ka vaimulikuna olen olnud tegev MTÜ Usk ja Valgus Kuressaare kogukonnas, mis on tegutsenud 12 aastat. See on rahvusvaheline oikumeeniline liikumine, mis tegeleb intellektipuudega inimestega ning nende perede ja sõpradega.
Usk ja Valgus Kuressaares sai alguse sellest, et meie Uppsala sõpruskoguduse vaimulik tutvustas meile seda liikumist. Kuressaare koguduse liige arst Virge Nemvalts alustas selle töö koordineerimist ja oli pikka aega meie kogukonna juhiks. Usus ja Valguses on oluline omavaheline osadus, kuid ennekõike palve ja töö materjalidega, mis annavad kõigile edasi kristliku usu sisu. See avas minu jaoks intellektipuudega inimeste vaimuliku teenimise kogu oma rikkuses ja mitmekesisuses.

Kuidas ise jõudsid selle töö juurde EELKs?
Kui õppisin pastoraalseminaris, siis Ove Sander tegi mulle ettepaneku teenida intellektipuudega inimesi. Varem tegi seda tööd õpetaja Elve Bender ja enne teda panustas ääretult palju intellektipuudega inimeste teenimisse EELKs Soome emeriitpraost Kirsti-Maija Paananen. Võtsin pikemalt mõtlemata pakkumise vastu ja sain käia Soomes selle tööga tutvumas.
Olin Pieksämäel ja Kuusankoski kogudustes intellektipuudega inimeste leerilaagrites, tutvusin nende vaimuliku teenimisega Vaalijala keskuses. Osalesin kahel korral ka Soome kiriku nõupäevadel Poris ja Espoos. Sealt sain palju sõpru ja abi nii kogemuste kui materjalide näol.
Eks see töö oli mul südames juba varemgi, sest oma õpingud usuteaduse instituudis lõpetasin magistritööga «Intellektipuudega inimeste leeritöö EELKs». Nii hakkasin intellektipuudega inimesi teenima ja töö hulk kasvas kogu aeg. Kui esimesed kaks aastat koordineerisin vaid iseennast, siis nüüdseks on tulnud palju häid töökaaslasi.

Milline on selle töö seis EELKs praegu?
Mina teenin intellektipuudega inimesi Saaremaal, Tallinnas ning Harju-, Lääne- ja Rap­lamaal. Tartus ja Lõuna-Eestis teenib Kaido Soom, Rakveres ja selle ümbruses on teeninud Tauno Toompuu ja nüüd teeb seda Meelis-Lauri Erikson. Palju on aidanud kaasa Soome misjonärid Kirsti Malmi ja Minna Nikki.
Möödunud aastal toimus ka meie esimene intellektipuudetöö nõupäev ja sel sügisel, täpsemalt 11.–13. septembrini ning 9.–11. oktoobrini toimub Talus leerilaager intellektipuudega inimestele, kusjuures leerilapsi on lubanud tulla õnnistama peapiiskop Urmas Viilma.

Kuidas intellektipuudega inimestega tehtavat tööd finantseeritakse?
Kogu materiaalne abi intellektipuudega inimeste teenimiseks EELKs tuleb Soomest Pieksämäe kogudusest. Alguses finantseeriti tööd vabatahtlike annetustega, nüüd on selleks erifond. Kirsti-Maija Paananeni hea sõber ja töökaaslane Tarja Sivonen pärandas testamendiga 140 000 eurot Eesti intellektipuudega inimeste heaks tehtava töö toetuseks. Sellest rahast loodi fond, mida haldab Pieksämäe kogudus.
Kaks aastat on raha töö tegemiseks meie kirikule laekunud ja selle abiga oleme tööd teinud. Kui säästlikult majandada, jagub fondi raha veel kaheksaks aastaks. Minu jaoks oli eriliselt tähendusrikas, et just samal päeval ja isegi samal tunnil, kui mind pühitseti vaimulikuks, kutsus Jumal Tarja selle maailma teedelt igavikku. See, et üks inimene lahkub ja teine saab ameti, oli märk minu jaoks, nii olen küll põhikohaga Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja, kuid intellektipuudega inimeste teenimine on minu jaoks eriline vastutus ja eesõigus.

Mida tähendab sinu jaoks puudega inimestega tehtav töö?
Nagu öeldud, on see eesõigus ja vastutus, aga ka suur rõõm. Nad on äärmiselt rõõmsameelsed ja avatud inimesed ning tihti oma siira usuga meile eeskujuks. Liigutav on näiteks see, et kui pean jumalateenistust Koluvere hooldekodus ja lõpuks õnnistan käsi tõstes kogudust, siis kogudus tõstab samuti käed. Nii on lausa füüsiliselt tunda, kuidas õnnistus tuleb Jumalalt läbi minu kui väikese kanali kogudusele ja sealtpoolt läbi nende mitmekordselt mulle tagasi. Ja veel, ükski kogudus ei kallista nii palju oma vaimulikku kui intellektipuudega inimeste kogudus.

Kas oled kogenud, et sageli tuntakse hirmu puudega inimeste ees?
Hirmu tuntakse selle ees, mis on tundmatu. Mida rohkem on meil kõigil kontakte mistahes erivajadustega inimestega, seda vähem on hirmu ja eelarvamusi, seda loomulikumaks saavad need inimsuhted. Intellektipuudega inimesed vajavad kirikut ja kogudust ning kogudus vajab neid. Paulus, kirjutades korintlastele kogudusest kui ihust, toonitab kõigi liikmete olulisust koguduses: «… need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud, ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust. Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au, et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.» (1Kr 12:22–25).

Millised on tulevikuplaanid?
Oleme koos Kadri Keskkülaga diakooniatalitusest käivitamas ühte uut projekti Raplamaal. On rõõm, et intellektipuudega inimestega tehtav töö on saanud meie kirikus märgatavaks. Kui alguses kogesin, et olen nagu üksiküritaja, nagu väike kaev kõrbes, mis saab jagada vett vaid oma lähemale ümbrusele, siis nüüd on hea meel, et olen leidnud teisigi, kes on seda tööd toetamas. Intellektipuudega inimeste teenimine on kasvamas loomulikuks ja orgaaniliseks osaks diakooniatöös. Mida rohkem tööd teha, seda enam tunned sellest rõõmu ja samas koged, et teha on rohkem, kui suudad. Teretulnud on kõigi inimeste abi väga erinevates vormides.
Kaido Soom

Intellektipuudega inimeste heaks tehtavast tööst
Teenimist EELKs toetab Tarja Sivoneni sihtotstarbelise päranduse baasil loodud fond, mida haldab Soome luterliku kiriku Pieksämäe kogudus.
Vaimulik teenimine: Vääna-Viti Kodus Harjumaal, Katikodus Raplamaal, Juksi keskuses Tallinnas, Tallinna Kaarli koguduse ristilaste ringis, Koluvere hooldekodus Läänemaal, Sõmera hooldekodus Saaremaal, Lille kodus Rakveres, Kadrina hooldekodus Virumaal, Maarja Külas Põlvamaal, MTÜs Iseseisev Elu Tartus, Kroonuaia koolis Tartus.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)