Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Inimene on iseenda võimalus …

04.11.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Konverentsi üks osa oli mõttetöö teemade järgi jaotatud rühmades. Arutlemas Randar Tasmuth (paremalt), Annely Neame, Piret Riim ja Jaan Lahe. Tia Vene.

22. oktoobril koguneti usuteaduse instituudis konverentsile „Evangeelium ja isiku kujunemine. Jünger ja misjon Uue Testamendi valgusel“. 

Konverentsi avas usuteaduse instituudi rektori kt Marko Tiitus videotervitusega. Kõneleja viitas Luuka evangeeliumi 10. peatükile, mille järgi Jeesus läkitas kahekaupa jüngreid välja. Nii läkitab Issand meidki enda eele, sest misjon on kirikule olulisim tegevusvaldkond. M. Tiitus toonitas, kui oluline on teekonnal omada sõpra, kellega jagada südant, muresid ja rõõme, sest kahekesi minnes tekib intensiivne sünergia vorm, mis inimest edasi aitab. Selles seisneb Jeesuse jüngri hingehoidlik mudel. Ristiusku ei saa jagada kui kaupa, lisas Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja soovis konverentsil osalejatele uusi ideid Jumala õnnistusega.

Evangeelium on kõik

Vallo Ehasalu juhtimisel tehti ekskurss antiikaega Pauluse Fi­lee­moni-kirja mõtete taustal. Et Oneesimos oli tulnud usule Pauluse evangeeliumikuulutuse peale, palub apostel oma kaastöölist Fileemonit kirjas, et endist orja vastu võetaks „mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana“. Nii tuleb meilgi suhtuda oma ligimesse kui armsasse venda. Ettekande autor kutsus välja minema linna või külla, et tuua Jeesus inimeste keskele. 

Jaan Lahe osutas asjaolule, et olime teemade lahtimõtestamisel suundunud üksikult üldisele ja konkreetselt abstraktsele. Filosoofia aitabki mõista teoloogiaalast ja selleks tuleb defineerida põhimõisted. Neist esimene: evangeelium on kristliku kuulutuse kese. Ka Vallo Ehasalu kinnitas: evangeelium on kõik! Kuidas mõista evangeeliumi mõtete valguses inimese eksistentsi? Evangeeliumi saladus avaneb, kui võtame aega selle uurimiseks. Pühakirja uurides ja seda tõeks elada püüdes saab ristiinimese karakter kujuneda järjest enam Jumalale meelepäraseks.

Jumal on loonud vaba tahtega inimese, jätkas Jaan Lahe, ja tal on valik kahe eksistentsiviisi vahel: tõeline eksistents – olla Jumala poolt, või ebatõeline – valides uskmatuse. Maailma inimesed elavad iseendaga vastuolus, on surma paratamatusest hirmunud ja üksteisest võõrandunud. Nii on inimene iseenda võimalus, rõhutas Lahe saksa teo­­loogi Rudolf Bultmanni väidet. 

Evangeelium lisab inimese eksistentsi mõistmisse uusi värve, kuni saabub täiuslik eksistentsiviis – Jumala kuningriik. Siis ei mõtesta tegelik inimene ennast üksnes nähtavast iseendast, vaid Jumalast, ja saab selleks, kes ta tõeliselt on loodud olema – tõeliseks inimeseks. Kui asjade kohta ütleme, et need on olemas, siis inimese kohta öeldakse, et tema eksisteerib, märkis Lahe. Et inimene tajub maailma nii mõistusega kui meeleliselt, on teada juba Platoni ajast. Igaühel on võimalus eksistentsist kõrgemale tõusta, et jõuda essentsiaalsesse olemisse, s.o peamisse ning olulisimasse olemisse – osadusse Jumalaga.

Avanema Jumala häälele

Randar Tasmuthi juhtimisel suunduti jüngriks saamise ja jüngriks olemise otsingule. Alustasime algusest ehk Aabrahamist, kes läkitati välja Kaldea Urist, Iisraeli lapsed läksid välja Egiptuse orjusest tõotatud maa poole, Jumal läkitas oma Poja taevasest kirkusest alla inimeste keskele, Jeesus läkitas oma valitud jüngrid, kes olid elanud Õpetaja eeskuju mõjuvallas, kuulutama evangeeliumi küladesse ja linnadesse. Täna otsib, valib ja kutsub Jeesus neid, kes tahaksid olla tema saadikuteks Jumala evangeeliumi kuulutamisel siin ja seal ja naaberkülades. Lubagem Jumalal end ette valmistada! Seejärel aga pidagem silmas oma tulist innukust, et see ära ei jahtuks, hoiatas Randar Tasmuth.

Urmas Nageli sõnum oli selge: mediteeriv palvetamine vaikuses aitab korrastada inimese sisemaailma, suhet Jumalaga. Meil on võimalus tulla välja maailma müra keskelt paika, kus avaneme Jumala häälele. Andkem Jumalale võimalus! Avastagem retriit! Kanname enestes jäigastunud mõttemustreid, kõneles Urmas Nagel, lubagem endale vabanemist ja puhastumist.

Ingmar Kure väitel on katoliku kirikul õppida luteri kirikult, nagu viimane võiks õppida vabakogudustelt, kuidas elada ärkvel ristiinimesena oma kristlaseelu nii, et „lambad sünnitavad lambaid“. Taoline „lambamisjon“ ei sünni automaatselt, vaid nõuab jüngriks saamist teoloogia õppimise, meeleparanduse, palvega, paastumisega, teenimisega. Seejärel kingitakse Jeesuse saadikutele vajalik meelelaad ja meelevald ülevalt, sest Issand läkitab meid kui lambaid huntide sekka.

Katrin-Helena Melder tutvustas EELK misjonistrateegiat. Kaugemaks eesmärgiks on olla vaimulikult vilgas ja majanduslikult tugev. Probleemiks on aktiivsete inimeste vähesus kogudustes, vahendite hankimine tegevusteks. Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Ettekande tegijast säras sellegipoolest innukus ja lootusrikkus.

Oleme suure hulga seemnete juures, millele on antud kasvutõotus, võttis konverentsi korraldaja Randar Tasmuth ligi kuue tunni jooksul räägitu kokku. Aidaku meid Jumal, et võiksime teooria praktikasse rakendada, sest kogu maailm on suur misjonipõld. 

Tia Vene

usuteaduse instituudi üliõpilane 

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)