Esileht » Arvamused » Arvamus »

Inimene on hoonest olulisem

14.11.2012 | | Rubriik: Arvamus

Iga kogudus peab endale selgeks tegema, milleks ta vajab vaimulikku ja milleks kirikut (k.a teisi hooneid). Nii sisuliselt kui eelarveliselt. Koguduste 2011. aasta aruannete järgi oli kinnisvarale kulunud summa neli korda suurem vaimulikele makstavast teenistustasust (näiteks moodustas koguduse vaimuliku teenistustasu vaid 9% kuludest).
Mõningaid üldistusi võimaldab toodud näide teha. Minu kindel seisukoht on, et koguduse vaimulikele tuleb väärikat ja ühtlast palka maksta ning seda ei saa pidevalt võrrelda kinnisvara hooldamisele kuluvate summadega. Inimene on hoonest olulisem ja seda tuleb ka töötasuga kinnitada.
Teenistuslepingute korra sisseviimisega on meie kirikuvalitsus teinud head tööd. Olen ise selle lepingu sõlminud. Positiivne on, et vaimuliku tööülesanded ja -keskkond on fikseeritud ja teada ka kogudusele. Vajaka jääb minu arvates teatud töökoormuse ühtlustamisest. Kui ühes koguduses teeb vaimulik täiskohale lisaks ka sekretäri ja/või mõne teise töötegija töö, siis tuleks sellele reageerida ka palga maksmisel. Iga töötegija on ju oma palka väärt.
Suur abi oleks igale kogudusele EELK palgaseadusega määratud astmepalgast (vajab uuendamist), millest saaks kohalikus kontekstis lähtuda. Seega on kirikuvalitsusel võimalik olukorda parandada, kui kaasatud oleks oma ettepanekutega ka praostkonnad. Sügisel naisteoloogide kokkusaamisel (3.–10. septembril toimus Eestis Saksamaa Kurhessen-Walde­cki maakiriku partnerkirikute naisteoloogide konsultatsioon – toim.) pani EELK oma ainulaadse olukorraga teiste maade vaimulikke imestama, et meie vaimulikel on tihti mitu töökohta madala sissetuleku pärast kirikus.
See on tõsine ja pika perspektiiviga väljakutse meie kirikule – kuidas vaimulikke hoida. Pidev alarahastusega töötamine kurnab. Kirikul lasub kohustus süsteemi muuta, lõpetada sageli põhjendamatu närutamine nii koguduse kui üldkiriku tasandil.
Töötan ise kolmel kohal, mis on raske nii vaimselt kui füüsiliselt. Ma ei teeks seda, kui kirik suudaks vastavalt koormusele pakkuda koguduse juhile koolidirektori või vähemalt õpetaja-metoodiku palka ning arvestaks sarnaselt teiste elualadega muutuvate majanduslike oludega aastate lõikes.
Ma ei tea, kui mitmes koguduses või kas näiteks konsistooriumis arvestatakse eelarvet koostades palgatõusuga. Koguduse õpetaja miinimumpalk ei ole paljudes kogudustes aastast 2007 tänaseni muutunud. Igaüks mõistab, kuivõrd katastroofilises olukorras vaimulikud elavad kas või järgmise aasta elektrihindu arvestades. Me vajame kiiret, konkreetsetest andmetest lähtuvat arutelu ning lahendusi.
Kui koguduste valimised on hoos, on paslik küsida, mida saaksid juhtorganitesse valitud teha, et nende vaimulik saaks väärilise töötasu. Kui kogudusel ja vaimulikul on kehtiv teenistusleping, tasub sellest alustada ja vaadata, kas on vaja midagi muuta. Eelarvet tehes tuleb jälgida proportsioone ja arengukavalisi suundumusi. Alati tasub mõelda ka kuldsele reeglile (Mt 7:12 ning seda enda ja oma koguduse elus rakendada.

 

 

 

 

Hedi Vilumaa,
Kõpu koguduse õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)