Ingeri kiriku koguduste külastamine pärast konverentsi

Konverentsi raames toimus Petroskoi kirikus kaks jumalateenistust, mille korraldamise eest vastutasid Ingeri kiriku vaimulikud. Viimasel päeval sõitsid delegaadid kogudustesse jumalateenistustele.
Jumalateenistused olid kakskeelsed, siis kas eesti-vene või soome-vene keeles. Kasutati Soome kiriku vana jumalateenistuskorda, mitte uuendatud, 2000. aastal vastuvõetud käsiraamatut. Vana Soome jumalateenistuse kord tuletas väga meelde meie vana agendat, aga vastulaulude meloodiad olid erinevad (nagu ka meie uue käsiraamatu jumalateenistuse kord on Soome kiriku uue jumalateenistuse sarnane).
Kuigi jumalateenistused polnud eriti läbimõeldud ja sealne liturgia osade jagamine näitas liturgilise traditsiooni katkemist Ingeri kirikus, jäi jumalateenistusest siiski positiivne tunne.
Pühapäeval külastasid konverentsist osavõtjad Ingeri kiriku kogudusi. Kuna ka Peterburi Jaani kogudus kuulub ametlikult Ingeri kiriku koosseisu, oli seal suurem osa Eesti grupist, kes sai osaleda pühapäevasel jumalateenistusel. Peterburi Jaani kirikus teenisid külalisena praost Vallo Ehasalu (jutlus) ja kohaliku vaimulikuna diakon Hannu Keskinen, osalesid delegatsiooni liikmed Sirje Semm ja Liina Raudvassar.
Jumalateenistusega tähistati Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva. Peterburi peakonsulaadi konsul Maarika Saar­na-Siimann luges ette välisminister Marina Kaljuranna tervituse tähtpäevaks. Isamaaliste lauludega esines koguduse segakoor.
Kaido Soom teenis kaasa ja jutlustas Toksovo koguduse jumalateenistusel. Toksovo asub umbes 40 km kaugusel Peterburist ning seal on tubli soome- ja venekeelne segakogudus. Kahes keeles peeti ka jumalateenistus. Sealseski kirikus oli kasutusel vana soomekeelne jumalateenistuse kord, mille osi oli tõlgitud kahte keelde.
Pärast jumalateenistust pakuti kirikulistele kirikukohvi ja see andis võimaluse kohalikega suhelda. Inimesed olid sõbralikud ja avatud ning koguduse vaimulik Aleksei Uimonen lubas ka Eestisse tulla ja Tartut külastada.
Kaido Soom

Äänisjärve vetesülest kerkivatele rohelistele aasadele jõudes valdab meeli sulnis rahu. Suurele kivile unustad ennast istuma, et osa saada kellatornist kostvast kellamängust. Mitu päeva Petroskois konverentsi pidanud vaimulikud on jõudnud Kiži saarele (saari on õieti u 800), et tutvuda vabaõhumuuseumiga, mis on üleilmselt tuntud oma 18. sajandil ehitatud puukirikute poolest. 1714. aastal ühtegi naela kasutamata ehitatud kirik kuulub 1990. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Fotol on autor.
Liina Raudvassar

Soome kiriku Mikkeli piiskopkonna piiskop Seppo Häkkinen: «Soome-ugri vaimulike konverents on näidanud oma vajalikkust. Kui muidu rajatakse maailmas rahvaste ja kirikute vahele müüre, siis on eriti oluline, et kirikud tulevad kokku. See võib näidata head eeskuju muule maailmale kirikust sillaehitajana.
Tulevikus ei lähe oikumeenilised küsimused ilmselt lihtsamaks, pigem vastupidi: väljakutseid lisandub. Seetõttu on eriti oluline, et meil on juba loodud selline foorum, mis saab järgmisel aastal 80aastaseks. Korraldus on olnud eriti hea. See, et oleme Venemaal Ingeri kiriku külalistena, kes kannab vastutust, näitab, et Ingeri kirik on kasvanud ja saanud iseseisvaks kirikuks. See on rõõmustav ka meile, soomlastele.
Teoloogilised diskussioonid toovad esile neid erinevusi, mis on sama konfessiooni sees, aga seda pole vaja karta, kui vaimsus nende käsitlemiseks on avatud ja teist osapoolt austav. Loodan, et ka tulevikus püsib selline avatud, aus õhkkond. Pauluse üleskutse jõuda vastastikuses austuses üksteisest ette, on kogetav meie kirikute kohtumises.»
Kaido Soom

Eesti delegatsiooni hoidjaks Petroskois oli määratud särasilmne Ljubov Zosing (fotol) Peterburi Püha Maria kogudusest.
Ristinimeks sai ta sündides Lempi ja perekonnanimi oli Myller. Ristimas käis toona Leningradi oblastis Kelttos üks vana pastor Paavo Haimi, kes käiski majast majja talitusi pidamas. Ingerlased said pärast Stalini surma võimaluse tagasi pöörduda oma põlisaladele. Myllerite kuuelapseline pere naasis Siberist. Kui isa külanõukogus pere neljandat last Lempit ristima läks, öeldi, et see pole kellegi nimi. Ja nii sai soomekeelsest Lempist venekeelne Ljubov. Aga sõna tähendus – armastus – jäi.
Ljubov sai leeriõnnistuse Narvas õpetaja Elmar Kullilt 1970. aastal, kaks aastat hiljem kui praegune Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi ja Ljubovi vanem õde. Leeriõnnistusele sõitmiseks üüriti buss. «Piiri ees polnud ja mis see paarsada kilomeetrit sõita ikka oli,» ütleb ta rõõmsalt.
Kui jõudis kätte meheleminekuaeg, oli Tiit Salumäe see, kes noored paari pani. Aga siis juba noorte kodupaigas Kristuse Ülestõusmise Saari kirikus (Puškin), mis tagastati ingerlastele 1977. aastal ning oli esimene tagasisaadud ja taastatud kirik Ingerimaal. Hiljem said Tiit Salumäelt ristimärgi ka pere lapsed. «Ma võin teda oma pere pastoriks pidada,» ütleb Ljubov.

Sirje Semm