Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Infosüsteem ootab kogudusi liituma

23.03.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Visiidil konsistooriumisse tutvusid Koguja süsteemiga ka Rootsi praostkonna esindajad  (vasakult) Martin Lindberg, Helve Jaagu, Maie Martinson ja Jaan Mäe. Arho Tuhkru
Kuigi EELK koguduste infosüsteemi Koguja hakati arendama 2000. aastal, on see alles viimastel aastatel kogudustesse jõudma hakanud. Huvi tõusu on märgata sellel aastal, ütleb projekti kasutajatugi Külli Saard.

Arvuti kui oluline töövahend on juba aastaid koguduste kasutuses. Paljudes kogudustes kanti koguduseliikmeid puudutav teave arvutisse, selle paremaks haldamiseks loodi vastavaid programme. Ent puudus terviklik süsteem.
Kogudustes läbiviidud küsitlus oli lootustandev – kaks kolmandikku vastanuist suhtus positiivselt mõttesse liituda ühtse infosüsteemiga. Süsteemi loomiseks oli vaja spetsiaal­set internetipõhist tarkvara, see telliti Tartu firmalt Aprote.
Abi on käepärast
Ettevõtmine edenes ja kiriku arengukavasse kirjutati, et aastaks 2009 on kogudustes kõnesolev andmebaas kasutusele võetud. Praegu on Külli Saardi sõnul 31 200 koguduseliiget kantud infosüsteemi (liikmeid on EELKs kokku u 162 000) ja sellega on liitunud veidi alla veerandi kogudustest – 38.  
Programmi õppimiseks on Tartu ja Lääne praostkonnas toimunud koolituspäevad, samuti personaalselt mitmes koguduses, nagu Raplas, Kuusalus ja Nõmme Rahus, kiriku kodulehelt sisevõrgus leiab põhjaliku kasutusjuhendi, ka aitab hättajäänuid telefoni või e-posti teel kasutajatugi Külli Saard. Äsja tutvustati konsistooriumis programmi ka Rootsi praostkonna praostile Ingo Tiit Jaagule.  
Möödunud aastal aidati kanda paberkartoteegist arvutisse kolme koguduse andmed. Mitteliitumise põhjuseks ei pea Külli Saard rahapuudust. Kuigi liitunud kogudus on kohustatud maksma ühekordset liitumistasu, mille suuruseks on praegu 1,28 eurot liikmesannetaja kohta, on kogudustel võimalus makstav summa jaotada kolme aasta peale.
Saardi sõnul on Kogujaga liitumiseks mõni kogudus isegi liitumistasu maksnud, ent siis asja unustanud. «Mitteliitumine on ilmselt tingitud inimlikust mugavusest – kui saadakse vanamoodi hakkama, ei olda väga avatud uuendustele, mis tähendab esialgu täiendavat õppimist ja lisatööd, mille vilju saab alles hiljem maitsta,» ütleb Saard. Sel aastal on siiski huvi tõusnud ja see on rõõmustav.
Korralik töövahend
Külli Saard ütleb, et Kogujaga liitudes saavad koguduse vaimulik ja töötajad korraliku töövahendi koguduseliikmete andmete ja meetrikaraamatute pidamiseks. Koguduseliikmed aga saavad teeninduse, millega ollakse harjunud näiteks arsti juures või pangas.
Koguja võimaldab lihtsalt printida aadressikleepse, elektronpostiga teateid saata, teha maksuametile tulumaksutagastuse aruannet jm. Suuremates kogudustes saab süsteemi kasutada mitmest arvutist korraga, sealjuures on andmed hoitud turvaliselt serveriruumis ja neist tehakse pidevalt varukoopiaid.  
Õpetaja Lea Jants-Ylönen ütleb, et Nissi kogudus liitus Kogujaga 2009. aastal. Koos ühe koguduseliikmega läbis ta koolituse ja arvutisse kanti üle 300 inimese andmed. Tema sõnul ei ole süsteem keeruline ja lihtsustab asjaajamist, kuigi ta ei ole andmebaasi aktiivselt kasutanud. Ta hindab ideaalseks olukorra, kus sellega tegeleb sekretär või koguduseliige.
Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu tunnistab infosüsteemi vajalikkust, aga süsteemiga liitunud ei ole, õpetaja kasutab andmete haldamiseks ja sorteerimiseks Microsoft Accessi põhjal enda koostatud programmi.
Vallsalu ütleb, et tal puudub Koguja kasutamise kogemus, kuid ta on programmi uurinud ja arvab selle praegu ebapiisavaks – sellega ei ühildu hulgipostitusprogrammid, mida ta peab enda jaoks oluliseks.
Mis motiveeriks andmebaasiga liituma? Külli Saard arvab, et vaimulikud peaksid teadvustama eeliseid, mida saavad Koguja kasutamise ja õppimise vaeva eest. Motiveerida võib kahjuks andmete ebaturvalisest hoidmisest sündinud õnnetus või mõne kasutaja julgustus. Tartus koolituspäeval öelnud Pauluse koguduse sekretär: «Alguses on palju tööd, aga see tasub kuhjaga ära.»
Koguja programmi algataja ja eestvedaja on konsistooriumi juures tegutsev infotehnoloogia komisjon, kuhu praegu kuuluvad Tiit Salumäe, Ülle Keel, Riina Sildvee, Margus Kirja, Priit Humal, Aivo Prükk ja Külli Saard. Programmi hooldab arendaja, kes tagab süsteemi pideva töö. Viimased suuremad uuendused tehti programmis seoses eurole üleminekuga.
Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)