Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Indrek Laul näeb maailma laiemalt ja kutsub annetama

03.06.2020 | | Rubriik: Kirikuelu, Ühiskond
Kiriku toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul ütleb, et fondi eesmärgiks on leida 10 000 püsiannetajat. Erakogu / Tiit Blaat.

Kaks aastat tagasi asutatud EELK toetusfondi nõukogu esimees on Indrek Laul, Estonia klaverivabriku juhataja. Ta ütleb, et ettevõtjas peab olema positiivset entusiasmi ja kutsub kõiki toetusfondi püsiannetajaks.

Vahel on tore ajas tagasi minna ja vestluskaaslane Indrek Laul meenutab teisel pool helendavat arvutiekraani, et nõukogude ajal oli vana-aastal oodatud sündmuseks kontsert, kus RAMi poistekoor Venno Laulu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel tõid kuulajateni ladinakeelse missa. Ei möödunud need kontserdid võimudepoolse ähvarduseta. 

Venno Laul olevat siis EKP keskkomitee ideoloogiasekretärilt Rein Ristlaanelt küsinud, kas too sai laulu sõnadest aru. Vastus oli muidugi eitav. EKP keskkomitee esimees jäänud nõusse, et ka poisid ei saanud lauldust aru, meenutab Indrek Laul isalt kuuldut. „Toona oli see meie protest, meie kultuuri ja traditsioonide hoidmine,“ ütleb Indrek Laul ja temast just kui kiirgab head energiat. 

Kujunemise aastad

Indrek Laul meenutab, et käis lapsena emapoolse vanaemaga Tallinna Jaani kirikus. Isa poolt juured aga lähevad Saaremaale, kus vanaisa Jakob Laul oli koolijuhataja. Temalt päris Indreku vanem poeg nime, noorem sai nime vanaisa venna Bruno järgi. Mõlemad pojad sündisid Ameerikas ja on ristitud New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduses.

Vahetult enne vabariigi aastapäeva 52. sünnipäeva tähistanud Indrek Laul (snd 22.2.1968) elas Ameerika Ühendriikides 22 aastat. Ta ütleb, et läks Ameerikasse õppima, kaitses seal magistri- ja doktoritöö. Need aastad, mis põhiliselt möödusid New Yorgis, on mõjutanud tema kujunemist oluliselt. „New York on sedavõrd kosmopoliitne, et hakkad maailma laiemalt nägema,“ sõnab Indrek Laul. 

Traditsioone hoides 

Ta suhtles seal eesti kogukonnaga ja oli New Yorgi eesti kirikus, mida rahvakeeli kutsutakse Kiviranna kirikuks, muusikajuht ja organist. Side Ameerikaga on jätkuv. Põhiline osa Estonia klavereidki läheb just sinna.

„Ma ei läinud Ameerikasse, et ära minna, ma läksin sinna, et õppida,“ kinnitab Indrek Laul. Kui aeg oli poegade kooliharidusele mõelda, võeti kodutee ette ja leiti sobiv lahendus. Ta ütleb, et Tallinna toomkool pakkus suurepärase võimaluse teisest keelekeskkonnast tulijale kohaneda väikeses erakoolis. 

„Tahtsime, et meie lapsed eesti traditsioonides üles kasvaksid. Toomkool oli hea lahendus,“ ütleb vestluskaaslane, olles tänulik kooli loojatele Egle ja Urmas Viilmale. Praegu jätkab Jakob reaalkoolis ja Bruno Pirita majandusgümnaasiumis.

Ühel suvepäeval istus ta aga oma suvekodu terrassil Vilsandi saarel. Külla oli tulnud peapiiskop Urmas Viilma. Külaline käis välja idee luua kirikufond, et täita pühakodade programmi lõppemisega tekkinud tühimik. Mõttega liitus poliitik ja ettevõtja Janek Mäggi, fondi „Kingitud elu“ üks asutaja, ning idee oli ja on, et ettevõtjad panevad kirikute toetamiseks õla alla, edaspidi tekivad aga püsiannetajad. 

„Ma täna hommikul mõtlesin, et nagu Eestis, nii toimib ka Ameerikas, et kui tahame midagi korda teha, tuleb hakata ise tegema. Kui tahame oma lastele meie kultuuri, meie hinnanguid edasi kanda, siis toetusfond on selleks hea võimalus. Ja annetuste pealt tulumaksu ei võeta,“ räägib Indrek Laul. 

Fond asutati 9. jaanuaril 2018. Kuigi fondi kuulub mitmeid ettevõtjaid ja on ka ettevõtjatest toetajaid, on eesmärk leida fondile vähemalt 10 000 püsiannetajat, kes toetaksid iga kuu olgu siis viie või kümne euroga. „Kui lükkame selle palli veerema, siis meil õnnestub seda ikka suuremaks ja suuremaks veeretada ning palju enamaid abistada, hoida kogukonna vaimsust,“ on Indrek Laul kindel. 

Meenutades projekti algusaega, mil ta kinkis Tartu Jaani kirikule klaveri, öelnud ettevõtja Väino Kaldoja fondi koosolekul, et kui Indrek järgmist klaverit kinkima läheb, tahab ta kaasa lüüa. „Suurepärane oligi, et järgmise projekti juures panustasid juba kõik fondi nõukogu liikmed,“ innustub Indrek Laul. Järgmise klaveri sai Tallinna toomkirik, toetatud on Rõngu, Narva ja Rannu kirikut, välja on antud Eva Jänese näituse kataloog, loetleb vestluskaaslane. 

Üle aastate

Et fondi suuremale üldsusele tutvustada, tegid möödunud sügisel fondi tegevjuhiks saanud Katri Gailit ja fondi juhataja Janek Mäggi nüüd kevadel kampaania. Meeskonda kuulus ka varasemalt näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile reklaami teinud Madis Ots

Esimese paari nädalaga koguti fondile üle saja püsiannetaja. Kampaania puhul peeti oluliseks selget sõnumit: „Tee püsiannetus, mille väärtus püsib sajandeid – toeta kunsti-, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi ning hingetoe jagamist kirikutes üle Eesti“.

Toetuse saajatena valiti välja kaks suuremat ja kaks väiksemat kirikut: Narva Aleksandri ja Tartu Maarja, Paldiski Nikolai ja Tõstamaa kirik. Kirikute valikul oli paljuski öelda peapiiskopil, aga oluline osa on kohapealsel aktiivil, selgitab nõukogu esimees. Narva kirikut on fond ka varem toetanud ja Indrek Laul põhjendab: „Püüame abistada ja sealset eesti kultuuri verstaposti aidata.“

Kuna toetusfond on võtnud nõuks, et kogunev raha jagatakse nelja kiriku vahel võrdselt, siis tekkis küsimus, kas väiksemad kirikud hakkavad vahetuma. Kui Narva kiriku jaoks on vaja koguda kolm miljonit ja Paldiski jaoks viiekümne tuhande ringis, siis loogika ütleb, et väiksemaid summasid vajavad pühakojad hakkavad vahetuma.

Vastuseks ütleb Indrek Laul, et tal pole praegu paremat vastust, kui et fondi nõukogu otsustab. „Kõik nõukogu liikmed on vabatahtlikud, nad panustavad rahaliselt, aga ka aega ja teadmisi ning seetõttu peaksime seda teemat koos arutama.“ Ta toonitab head meeskonnatööd ja on tänulik peapiiskopile, kes on leidnud aega vastata kümnetele ja kümnetele kirjadele. 

Ta loodab, et kõigile, kaasa arvatud Eesti Kiriku lugejatele, meeldis Kaarli kiriku altarimaaliga kutse hakata püsiannetajaks. Valikus oli teisigi maale, ent see tundus üleskutse alustuseks ilus ja väärikas. „Kui oled ettevõtja, siis peab sul olema positiivset entusiasmi. Mina tunnetan, et algus läks hästi. Ees on pikk teekond, sakraalhooneid on palju, aga inimestele on loodud võimalus panustada ja kaasa aidata,“ sõnab Indrek Laul.

Ettevõtjad tulevad üleskutsega kaasa, teab klaverivabriku omanik, sest näiteks Heiti Hääl on oma südameasjaks võtnud Paldiski kiriku kordategemise, Enn Kunila aga Kärdla kiriku. Ja sõnab nakatavalt: „Veel kord – tulge püsiannetajaks ja üheskoos saame teha Eestimaa veel kaunimaks, hoida meie sajanditevanust kultuuri ja seeläbi teha inimesi tervemaks.“

Rita Puidet


Toetusfond

www.kirikufond.ee

Toetusfondi nõukogu liikmed: Indrek Laul (esimees), Heiti Hääl, Jüri Ehasalu, Jüri Kraft, Marge Sophie Vinkelberg, Mart-Järvo Hirtentreu, Urmas Viilma, Väino Kaldoja.

Toetusfondi toetajad: Ahti Aho, Enn Kunila, Urmas Sõõrumaa, Neinar Seli, Parvel Pruunsild, Karol Kovanen.

Tegevjuht Katri Gailit, juhataja Janek Mäggi.

Annetada saab 

Toetusfondi kodulehe kaudu https://kirikufond.ee/anneta/ või tehes ülekande SA EELK Toetusfondi annetuskontole: SEB EE091010220267776222, 

LHV EE777700771003033811, 

Swedbank EE952200221069054096.

Toetust vajavad

Tartu Maarja kirik torni taaspüstitamiseks. Kirik pühitseti 1842, koguduse liikmete hulka kuulusid ärkamisaja suurkujud nagu Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula ja Miina Härma. Kirik hävis 1941 taganeva Punaarmee rünnakus Tartule. Varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. 2003 loodi kiriku taastamiseks sihtasutus.

Narva Aleksandri kirik vajab toetust ulatuslikuks restaureerimiseks. Kirik pühitseti 1884, pommirünnakus 6. märtsil 1944 purustas mürsk kiriku tornikiivri ja põranda, 24. juulil lasti õhku ka terveks jäänud torn. 1962. a võeti kirik koguduselt ära. Kiriku taastamine tekitas 2000ndatel kogudusele suure võla, 2016 ostis EELK koos riigiga kiriku pankrotipesast välja.

Paldiski Nikolai kirik vajab toetust akende ja ukse tarbeks. Püha Nikolause ja tsaar Nikolai I järgi nime saanud kirik pühitseti 1842. Nõukogude perioodil kasutas sõjavägi seda 50 aastat ohvitseride klubi ja hiljem laona. Taastamistöödega tehti algust 1994.

Tõstamaa Maarja kiriku katus ootab remonti. Kirik valmis 1768, ent peatselt tekkisid seina praod ja varises torninurk. 1972 varises kokku kirikutorn ühes kiriku lääneküljega. Varing hävitas orelirõdud ja oreli. Varemetes kirikut asuti taastama 1983, ehitustööd kestsid aastani 2000, ehitamata jäi tornikiiver. 2005. a jaanuaritorm lõhkus kolmandiku katusest, taastatud katus ei osutunud aga vettpidavaks.

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)