In memoriam. Theodor Hasselblatt

11.09.1921–24.04.2009
Theodor (Theo) Hasselblatt oli meeldejääv isiksus. Tema energia, temperament ja huumorimeel olid märkimisväärsed. Oma koolipõlves tegi ta palju sporti – kergejõustik, võrkpall ja eriti kolmikhüpe olid tema alad. Lüneburgi baltisakslasest kirikuõpetaja Jörn Schneider kirjutas Theo 80. sünnipäevaks: nagu kolmikhüppaja, hüppab ta juba aastaid hingehoiutöölt Hannoverist Eestisse, et seal külaskäike teha ja jutlustada,  veel teenib ta Hamburgis välis-eesti kogudust.
Theo Hasselblatt sündis 11. septembril 1921 Tallinnas üheksalapselise pere vanima lapsena. Kodus kõneldi küll eesti keelt, sest ema oli eestlanna, aga kasvas Theo üles sakslaste seltskonnas. Ta oli tugev spordipoiss. Lähedalt oli ta oma lapsepõlves seotud Tallinna Jaani kogudusega, mida isa Bruno Hasselblatt teenis 1917. aastast kuni siirdumiseni Saksamaale.
1941. aastal võeti Theo sõjaväkke. Pärast lühikest sõjavangistust töötas ta sulasena ühes Schleswig-Holsteini talus. Ta õppis seal aiandust. Hiljem tulid õpitud oskused talle ka kogudusetöös kasuks. Ta on ka ise öelnud, et «olen aednikust kirikuõpetaja». Alates 1947 õppis ta teoloogiat Marburgis, Bethelis ja Göttingenis.
Bethelis tutvus ta oma tulevase abikaasa Ottilie Palmeriga, kes on samuti teoloog.1952 abiellusid Theo Hasselblatt ja Ottilie Palmer. Perre sündis viis last.
Kui Theo 1955. aastal ordineeriti, oli ta üheksandat põlve kirikuõpetaja oma peres alates aastast 1638.
Esimene kogudus oli aastatel 1955–1960 Groß-Iide Hildesheimi  lähedal. Teise kogudusena teenis ta Hannoveris Naatsareti kogudust 1960–1986, kuni ta pensionile jäi.                           
1983. aastal, pärast Luterliku Maailmaliidu kongressi Helsingis külastas ta esmakordselt taas oma kodukogudust Tallinnas. Siis sai alguse tema pühendunud koostöö EELK-ga. Pea igal aastal käis ta Eestis, külastas kogudusi, jutlustas, osutas abi, nii kuidas jaksas kuni oma elu lõpuni. 1990ndatest aastatest kuni selle aasta veebruarini teenis ta E.E.L.K. Põhja-Saksamaa kogudust Hamburgis. Selle aasta veebruaris anti talle üle E.E.L.K. peapiiskop Andres Tauli tänukiri tehtud töö eest.
Kõige hingelähedasemad olid Theo Hasselblattile hingehoiutöö ja diakoonia. Nii juhtis ta diakooniaseltsi, mis haldas mitut hoolekandeasutust Hannoveris ja selle ümbruskonnas.
1970 valisid baltisaksa kirikuõpetajad ta oma konvendi juhiks. Ta oli selle liikumise hingeks, korraldades igal aastal konvendi. Igapäevase asjaajamise kõrval oli tähtis ka teoloogiline töö.
Theo suutis oma elus ühendada diakoonilise tegevuse ja baltisakslaste pärandi säilitamise ning elu.
Merike Schümers-Paas