Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

In memoriam Robert Potter

/ Autor: / Rubriik: Järelehüüe, Teated / Number:  /

In memoriam
Robert Potter
27.06.1941–28.02.2020

Robert Potter oli Urvaste kihelkonna luterliku koguduse järjepidevuse hoidja. Ta oli kirikumees selle sõna kõige paremas tähenduses. Alates 1955. aastast oli Robert pidevalt tegev kiriku juures – 15aastaselt hakkas ta kellamehe õpipoisiks. Alates 1969. aasta novembrist, mil tollane Urvaste koguduse õpetaja Robert Kannukene tegi talle ettepaneku täiskohaga kellameheks hakata, oli ta truult ametis siiani. Reedel, 21. veebruaril oli ta Urvaste kirikus löömas viimast kella, leinakella lahkunule. Järgmisel päeval tabas teda kodus tööd tehes haigus, millest ta välja ei tulnud. Raske on leida Robertile järglast.
Robert oli koguduse iga ettevõtmise juures toeks ja abiks. Ta ei olnud kiriku juures ainult pühapäeviti. Ta on olnud aktiivne tegutseja Kraavi ja Heimtali kiriku taastamisel, Urvaste kalmistule kiviaia ehitamisel, õunte korjamisel, traktorite remondil. Ta tundis hästi kauaaegseid koguduseliikmeid ja andis õpetajale nõu, keda tuleb vaatama minna või keda kindlasti juubeli puhul külastada. Tööd on ta kiriku juures palju teinud, küsimata, mis ma selle eest saan. Kogudus kinkis talle eelmisel aastal kirikuvanema hõberisti. Ta on kirjutanud viimases ilmunud Võru praostkonna Sõnas 1999. aastal: „Olen teenriks olnud Paul Uibopuule, Harri Mõtsnikule, Villu Jürjole, Agur Piirisillale ja Üllar Salumetsale. Päev loojub ja õhtu jõuab – aastatuhat ajamerre sõuab.“
Aitäh, Robert!
Üllar Salumets

Robert Potteri ärasaatmine Urvaste kirikust on neljapäeval, 5. märtsil kell 11.