Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

In memoriam Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula

28.11.2012 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Persoon minevikust

In memoriam
Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula

26. novembri hommikul kutsus Issand oma ustava sulase 88 aasta, 8 kuu ja 14 päeva vanusena taevasesse koju.
Kuno Pajula (aastani 1936 Preis) sündis 11. märtsil 1924 Virumaal Salla vallas talupidajate perekonnas. Ristitud 1924. Konfirmeeritud 1943 Simunas. Aastatel 1931–1942 õppis ta Käru ja Salla algkoolis ning Väike-Maarja gümnaasiumis. 1944 mobiliseeriti Pajula Saksa armeesse. 1944–1947 oli vangilaagris.
Kuno Pajula õppis EELK Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis (praeguse nimega EELK Usuteaduse Instituut) aastatel 1949–1959 ja täiendas end Göttingeni ülikoolis 1960/1961.
Peapiiskop Jaan Kiivit seenior ordineeris ta 24. mail 1950 aseõpetajaks, õpetaja õigused anti Kuno Pajulale 9. detsembril 1959. Esimene amet kirikus oli Illuka koguduses teenimine jutlustajana 1949–1950. Vaimulikuna teenis Iisaku kogudust 1950 ja 1954–1957, Kursit 1950–1954, Illukat 1954–1957, Narva Aleksandri kogudust 1954–1956. Aastatel 1957–1987 oli Kuno Pajula Tallinna Jaani õpetaja. 1972–1974 oli ta Tallinna abipraost, 1974–1976 Tallinna praosti kt, 1986–1987 Tallinna praost, 1978–1987 konsistooriumi assessor. Aastatel 1987–1994 oli Kuno Pajula peapiiskop ja Tallinna toomkoguduse ülemõpetaja. Kirikukogu liikmena võttis ta osa kirikukogu tööst 1981, 1985, 1987, 1990 kuni surmani. Ta oli 1982–1983 agendakomisjoni ja 1994–1997 välissuhete nõukogu liige ning 1989–1997 õpetajate konverentsi juhatuse liige. Aastatel 1987–1992 oli Kuno Pajula usuteaduse instituudi rektor.
11. juunil 1987 valis EELK kirikukogu Kuno Pajula EELK peapiiskopiks. Peapiiskopi ametisse õnnistas Pajula 15. novembril 1987 Soome Kiriku peapiiskop John Vikström. Selles ametis teenis ta seitse aastat kuni siirdumiseni emerituuri seoses vanusepiiri täitumisega 1994.
Peapiiskop Kuno Pajula ametiaeg oli suurte muudatuste aeg Eestis. Seoses poliitilise olukorra muutustega oli kirikul võimalus tegutseda taas avalikult ja osaleda Eesti riigi ülesehitamisel. 24. detsembril 1988 tegi Eesti Televisioon esimese teleülekande Tallinna toomkirikust, kus jutlustas peapiiskop. 1989 ilmus Uue Testamendi ja Psalmide uus tõlge – see oli esimene sõjajärgne piibliväljaanne Eestis. Järgnevate aastate jooksul toodi Eestisse sadu tuhandeid piibleid. Selleks, et Piibel võiks ilmuda ka Eestis, oli vaja taastada Eesti Piibliselts. Kuno Pajula oli 1991 Eesti Piibliseltsi asutajaliige ja valiti 2004 selle auliikmeks.
Esimesel advendil 1991 õnnistas peapiiskop Kuno Pajula kasutusse kiriku laulu- ja palveraamatu, mida Kodu- ja Välis-Eesti kiriku komisjonid olid ette valmistanud paarkümmend aastat. Peapiiskop Pajula ajal toimusid läbirääkimised Kodu- ja Välis-Eesti kiriku koostöö arendamiseks, mille sihiks pidi olema kirikute ühendamine. Kiriku struktuurid kujundati ümber vastavalt uutele võimalustele ja vajadustele. Märkimisväärne oli partnerkirikute abi, mille taotlemisel oli oluline osa peapiiskopil. Kirikuvalitsus sai tagasi kolida ajaloolisse majja Kiriku plats 3. Ehitati kirikuid ja kogudusemaju. Kirik elas läbi murrangu koos ühiskonnaga.
Kuno Pajula oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise üks algatajatest ja selle kõiki Eesti suuremaid kristlikke konfessioone ühendava organisatsiooni esimene president aastatel 1989–1993. Ta oli Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee liige 1983–1992.
Emerituuris olles osales Kuno Pajula aktiivselt kirikuelus ning täitis talle usaldatud piiskoplikke ülesandeid. Erilise ustavusega jäi Kuno Pajula Tallinna piiskopliku toomkoguduse juurde, võttes osa koguduse tegevusest ning teenides kaasa toomkiriku jumalateenistustel. Oikumeenilise liikumise toetajana kuulus ta organisatsiooni Ordo Sancti Constantini Magni.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on Kuno Pajula tööd hinnanud ja autasustanud teda kuldristi kandmise õiguse (1982), konsistooriumi aukirja (1994), Teeneteristi I järgu ordeni (2006) ja elutööpreemiaga (2009). 2004. aastal pälvis Kuno Pajula kaitseväe eriteenete risti.
Kuno Pajula oli 55 aastat abielus Helgi Pajulaga (neiuna Mägi, 1927–2009) ja nende abielust sündis kaks tütart. Isa jäävad leinama tütred Heli ja Tiina perekondadega.

Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula matusetalitus toimub neljapäeval, 6. detsembril kell 11 Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Kuno Pajula maetakse Rahumäe kalmistule oma eele läinud abikaasa kõrvale.
«Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.» 2Tm 4:7–8
EELK konsistoorium

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)