Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

In memoriam Nathan Kukk

07.04.2021 | | Rubriik: Teated

In memoriam

Nathan Kukk

15.11.1926–29.03.2021

Igavikuteele kutsuti Nathan Kukk 29. märtsil 94aastasena. Lõpuni vitaalne ja heas vormis, laiade huvialade ning rikkalike annetega mees, keda Eesti avalikkus teab EELK esimese piiskopi Jakob Kuke pojana. 

Nathan Kukk sündis siis, kui tema isa oli juba 1919. aastal seatud piiskopi ametisse. Pere, kuhu sündisid pojad Jaak, Adam ning Nathan, lõi piiskop vanemas eas. Seetõttu sai Nathan Kukk osaleda ka 2020. aastal oma isa piiskop Jakob Kuke 150. sünniaastapäeva tähistamisel.   

Nathan Kukk oli nõukogude võimu poolt kolmel korral küüditatud, lõplikult sai ta amnestia alles 1957. aastal. Saamata toona Tallinna sissekirjutuseks luba, asus ta elama Keilasse ning leidis töö sealses tarbijate kooperatiivis. 

1946. aastal pooleldi omaalgatuslikult koos vend Adamaga Siberist Eestisse tulnud, lõpetas Nathan Jakob Westholmi gümnaasiumi õigusjärglase, Tallinna 7. keskkooli ning sai väga hea võõrkeeleoskuse. Hilisemas elus täiendas ta oma keeleoskust ning omandatud hispaania keel tõi talle vabas Eestis Hispaania aukonsuli tiitli. Armastas reisida ning nimetas ise, et soovib välismaal viibides kasutada ikka kohaliku maa keelt. 

Nathan Kukk on õppinud usuteaduse instituudis ja teeninud mitmeid kogudusi, aga pole ordineeritud vaimulik. Viimane eksam jäi sooritamata järjekordse arreteerimise tõttu – 1950. aastal mõisteti talle 25 + 5 ning saadeti kurikuulsasse Vorkuta vangilaagrisse. 

Ta on avaldanud trükis mitu raamatut ning on kirjutanud luuletusi ka võõrkeeltes. Oli suur kunstihuviline, maalides ka ise. Kirglik klassikalise muusika austaja, kes ei pidanud paljuks näiteks ooperietendusele Pariisi lennata.  

Nathan Kukk jääb paljudele meelde kui vaimujõust pakatav, tegevusrõõmu nakatav ning Loojalt saadud andeid vaka alla mitte peitev inimene. Et muld talle kerge oleks.

Eesti Kirik

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)