Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

In memoriam Lars Henrik Sigfrid Svenungsson

13.12.2017 | | Rubriik: Teated

In memoriam
Lars Henrik Sigfrid Svenungsson
(30. mai 1933 – 6. detsember 2017)
Härnösandi toompraost 1985–1988, Stockholmi piiskop 1988–1998, kuningliku õukonna piiskop 1997–2007

Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest. See salm õpetussõnadest sai kunagi kirjutatud ühele auaadressile piiskop Henrikule ja need sõnad pole kaotanud oma kehtivust tema kohta ka nüüd, kui ta on läinud üle igaviku piiri. Tema südames oli Eestil ja siinsel kirikul alati suur ja eriline koht, eriti sellest ajast, kui tal oli võimalus külastada Maarjamaad seitsmekümnendal, olles tolleaegse Uppsala peapiiskopi välisadjunkt. Ta õppis tundma ja hindama siinseid kirikujuhte ja peapiiskop Pajulaga said nad headeks sõpradeks.
Piiskop Henrikut usaldati nii Eestis kui ka Lätis. Seda iseloomustab hästi üks juhtum, millest ta kunagi oma tagasihoidlikul viisil rääkis. Keegi talle tundmatu, kuid väga usaldusväärne inimene oli sügaval nõukogude ajal tulnud Riias ühel koosolekul tema juurde ja palunud teda vaikselt kaasa tulla. Piiskop usaldas sõnumitoojat ning nad väljusid tagauksest. Pikalt ringi sõitnud, jõuti ühe vana maja juurde, kuhu sisenedes anti Henrikule teada, kelle juurde on minek. Viimane Riia rootsi koguduse õpetaja lesk elas seal oma tagasihoidlikku elu pärast pikki Siberis veedetud aastaid. Pärast südamlikku vestlust viidi piiskop sama keerulist teed pidi koosolekule tagasi.
Eestimaal oli piiskop Henrikul suurem ja püsiv sõprus Vormsi Mariaga alates Püha Olavi kiriku taaspühitsemisest 1990 ning Maria oli ka mitu korda rääkinud oma soovist, et piiskop Henrik teda mataks. Piiskop oli lubanud, et kui vähegi võimalik, siis ta ka täidab Maria soovi. Kui Maria oli saanud kojukutse, helistati kuningliku õukonna piiskopile Henrikule. Piiskop palus natuke oodata, et oma märkmikku vaadata, ning siis ta teatas imestunult, et Issand on talle need päevad vabaks hoidnud ning ta tuleb Maria Murmanit matma.
Sama iseenesest mõistetavat abivalmidust oleme saanud tunda ka Rootsi-Mihkli koguduse vastu alates aastast 1990, kui ta võttis vastu koguduse juhatuse esimehe Toomas Lilienbergi. Piiskop Henrik oli üks nendest vähestest, kes tol ajal uskus koguduse ja kiriku taastamisse ja oli valmis sellesse panustama. Eriti Vormsil ja Rootsi-Mihklis, aga kindlasti ka mujal Maarjamaal on palju neid, kes jäävad teda sügava tänulikkusega mäletama.
Patrik Göransson

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)