Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

In memoriam Alfred Kaaring

12.10.2010 | | Rubriik: Teated

 In memoriam
Alfred Kaaring
01.07.1930–10.07.2010

10. juulil jõudis päriskoju Eesti Kristlik Raudteelaste Ühingu esimees, ustav jumalariigi töötegija ja hea sõber Alfred Kaaring.
Alfred sündis 1. juulil 1930 Valgas – nõnda kinkis  Issand talle pika ja viljaka elutee. Tõsi, kui mõelda viimase suure sõja aegsetele ja järgsetele rännakutele, mis viisid ta Saksamaale, siis polnud Alfredi tee alati päikseline. Ometi sai ta toonagi tagasi oma armsale kodusele Eestimaale, nõnda nagu praegu oma päriskoju taevasse.
Alfred Kaaringu nimega seostub paljudele eelkõige Kristlik Raudteelaste Ühing. Nimetatud organisatsiooni asutas 1929. aastal pastor Peeter Sink ning pärast nõukogudeaegset vaikelu taastasid raudteelased oma kristliku ühenduse 2. oktoobril 1993, suuresti vend Alfredi eestvõttel ja toetusel.
Kõik need 17 aastat on koos käidud Nõmme Rahu pastoraadis – õnnistust saadi õpetaja Voldemar Ilja piiblitundidest ning ikka palvetati selle eest, et Kristuse nimi raudteelastele tuntumaks saaks. Tänu Alfredi aktiivsele tegevusele astuti 1993 Rahvusvahelise Raudtee Misjoni liikmeks, kuhu kuuluvad kümne riigi kristlike raudteelaste ühendused.
Rahvusvaheline liikmelisus ei ole andnud ainult sidemeid, vaid eelkõige toetust, häid mõtteid ja osadust meie raudteelaste-kristlaste ühistele püüdlustele. Pole kahtlust, et Alfredi teenimisel ja Kristliku Raudteelaste Ühingu tööl on olnud õnnistus ja tulemus.
Alfredit jätkus alati ka koguduse keskele. Aastaid teenis ta Nõmme Rahu koguduses revisjonikomisjoni esimehena. Eriti tahan rõhutada Alfredi õnnistusrikast eeskuju ilmikteenimise sisseviimisel: kui oli tarvis pühakirja lugeda või korjandust koguda, aitas ja julgustas Alfred alati. Ta armastas tõeliselt ja sügavalt Jumalat.
Just tema tõsidus ja kompromissitus usus olid mulle tihti suureks õnnistuseks ja eeskujuks. Samuti Alfredi armastus oma kodukiriku vastu – haigusest ja valudest nõrgana leidis ta ikka tee oma õdede-vendade keskele.
Minu südamlik kaastunne Alfredi abikaasale Tiiule ja perekonnale. Eelkõige aga tänan Jumalat ühe õnnistatud elupäeva eest oma armsale lapsele ja ustavale sulasele, kelle üle on nüüd koitnud igavese elu päev. Kui juba maised raudsed teed on kindlad ja sihile saatvad, kuivõrd enam siis Jeesus, meie kindel tee igavesse ellu. Soovin omastele rahu ja lootust samade Issanda sõnadega, mida jagasime ühisel armulaual paar tundi Alfredi lahkumise eel: «Ära karda, mina olen sind lunastanud ja nime pidi kutsunud, sa oled minu päralt.»
EELK Konsistoorium,  Tallinna praostkond
Nõmme Rahu kogudus, Ove Sander

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)