Esileht » Teated ja Kuulutused » Teated »

In memoriam

06.02.2008 | | Rubriik: Teated

Asta Kuurme 17.10.1925–31.1.2008                   
Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus,
kelle mõttes on pühad teekonnad.
                                            Psalm 84:6
31. jaanuaril lahkus igavikku Põltsamaa Niguliste koguduse kauaaegne organist-koorijuht, Põltsamaa linna aukodanik, meile kõigile lugupeetud ja tuntud inimene Asta Kuurme.
Asta Kuurme (neiuna Luik) sündis 17. oktoobril 1925. aastal Paunkülas Harjumaal metsaülema perekonnas. Koos vennaga kasvasid nad üles jumalakartlikus, musikaalses ja töölembeses peres.
Haridustee algas Paunküla algkoolis ning jätkus Riiklikus Inglise Kolledþis Tallinnas. 1942. aastal kolis pere elama Põltsamaale vanaema juurde. Tallinnas jäid õpingud pooleli ning keskkooli lõpetas Asta Põltsamaal 1944. aastal.
Sõda oli teinud oma töö, õpetajaid oli koolides vähe ning 1944. aasta sügisest kutsuti Asta Põltsamaa keskkooli inglise keele õpetajaks, hiljem andis ta ka eesti keele ja kehalise kasvatuse tunde. 1945. aasta 15. detsembril laulatati Asta ja Herbert Kuurme, Põltsamaa koguduse õpetaja, Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Kirikuõpetaja abikaasana pidi Asta 1950. aastal koolitööst loobuma. Samast aastast algas muusikutee koguduse keskel, mis kestis 1990. aastani. 1952. aastal asutas ta naisansambli, millest 1956. aastal sai segakoor, nii jätkas ta kirikukoori traditsiooni, mis vahepeal oli katkenud.
Väga rasketel sõjajärgsetel aastatel, trotsides vastuolusid ja sündmusi Eestis, suutis ta kirikuõpetajast abikaasa kõrval juhtida koguduse muusikatööd, mis paljudes teistes Eestimaa kogudustes oli katkenud, kuid Põltsamaal tänu Asta ja Herberti järjekindlale tööle jätkus. Suure pere ja töö kõrvalt suutis Asta omandada ka organist-koorijuhi kutse. Ta lõpetas 1961. aastal Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni muusikaosakonna.
Aastast 1980 jäi Asta ametlikult pensionile, kuid muusikategevust koguduses jätkas 1990. aastani. Oma abikaasale Herbert Kuurmele oli Asta tõeliseks toeks kirikutöös. Koos kasvatati üles neli last, tal oli antud õnne näha ka neljanda põlvkonna esindajaid oma suures ja sõbralikus perekonnas.
Paralleelselt kogudusetööga töötas Asta 1967–1980 Põltsamaa ETKVL konservitsehhis ning juhatas seal mitmeid lauluansambleid. Aastal 2003 anti Asta Kuurmele Põltsamaa linna aukodaniku nimetus. Aastal 2005 pälvis ta EELK Konsistooriumi aukirja elutöö eest.
Asta oli suurepärane eeskuju ja hea nõuandja koguduse noorematele töötegijatele. Endised kirikukoori liikmed, kellel õnnestus Asta käe all laulda, räägivad temast vaid sügava lugupidamise ja austusega.
Põltsamaalaste jaoks oli Asta rõõmsameelne ja abivalmis, teisi teeniv ja teistele anda sooviv, puhta ja suure hingega inimene. Üks filosoof on öelnud: «Inimene, kellel on südames tõsine jumalakartus, on nagu päike, mis paistab ja soojendab, kui ta ka ei kõnele.» Just sellisena me jääme Astat mäletama.
Asta Kuurmega on võimalik hüvasti jätta laupäeval, 9. veebruaril kell 13 Põltsamaa kirikus.
Põltsamaa kogudus

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)