Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

In memoriam

/ Autor: / Rubriik: Teated / Number:  /

Gustav Kivirand
9. juuli 1958 – 1. jaanuar 2008ImageGustav Kivirand sündis Tartumaal Kuustes perekonna kolmanda lapsena. Oma kooliteed alustas ta Kuusalus 1965. aastal. Pärast kooli lõpetamist 1973. aastal läks ta õppima Jäneda põllumajandustehnikumi, kust sai 1977. aastal keskkooli lõputunnistuse ning agronoomidiplomi. Tehnikumi lõpetamise järel töötas Gustav Kuusalu kolhoosi aiandis, kust lahkus isa surma järel 1980. aasta veebruaris.
Juba isa eluajal puutus Gustav kokku Kuusalu kiriku kellamehe Jüri Bärgiga ning tema suunas noormehe ka tõsiselt kiriku juurde. 1980ndatel aastatel alustas Gustav õpinguid EELK Usuteaduse Instituudis ning 1. aprillil 1982 kutsuti ta tööle EELK Konsistooriumi majandusjuhatajana. Samal aastal abiellus Gustav Eveliniga ning nende perre sündis kaks last: Gustav Leo ja Maria.
Gustav Kiviranna töö kirikus oli mitmepalgeline ja väga viljakas. Ta korraldas paljude kirikute kapitaalremondi ja liitumise linna soojusvõrguga ajal, mil nõukogude võim tegi kõik kirikute sulgemiseks. Selleks, et töö paremini edeneks ning üle kogu Eesti laieneks, asutas ta 1988. aastal konsistooriumi juurde restaureerimis-remonditööde jaoskonna, mille hiljem kujundas iseseisvaks kiriklikuks restaureerimisfirmaks. Tema võimed olid nii tähelepanuväärsed, et ta valiti 16. märtsil 1989. aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esimeseks ilmikust assessoriks. Sellel kohal töötas ta kuni järgmise kirikukoguni 1. aprillil 1991.
Gustav Kiviranna selge pilk ja kindlameelsus tulid eriti selgelt ilmsiks Eestile murrangulistel 1990ndatel aastatel. Noore assessorina tegi ta 13. märtsil 1990 EELK Konsistooriumile ettepaneku annetada äsjavalitud Eesti Komiteele 100 000 rubla töö alustamiseks ning kinkida igale komitee liikmele peapiiskopi allkirjaga Uus Testament. Nii ka otsustati. See oli Gustavile omamoodi iseloomulik käekiri ja mõtteviis: selleks, et elu oleks kindel ja kirik elaks Vaimus, pidid majandus ja teoloogia teineteist ikka tasakaalustama ja inspireerima.
Gustavi 30. sünnipäeval kirjutas peapiiskop Kuno Pajula oma õnnitluses: «Paljudes meie kiriku majanduselu puudutavates küsimustes on tänu Sinu algatustele ja tööle toimunud suured muudatused. Me oleme saanud teha seda, mis mõned aastad tagasi oli mõeldamatu… Me oleme Jumala kaastöölised (1Kr 3:9), sellest tuleneb arm ja õnnistus, aga ka suur vastutus.» Seda vastutust tundes töötas Gustav palju aastaid EELKs, nii konsistooriumi endise maja ja Usuteaduse Instituudi uue hoone restaureerimisel, EELK majandusnõukogus, Tallinna Püha Vaimu koguduse esimehena, Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse ja nõukogu liikmena kui ka mitmeid teisi vastutust ning majanduslikku andekust nõudvaid ülesandeid täites.
«Kirikut kannab Jumala arm, ütles kunagine konsistooriumi legendaarne majandusülem Gustav Kivirand.» Selliselt tsiteerib Gustavit üks Eesti tuntud dogmaatik 2002. aastal. See ei olnud lihtsalt sõna, vaid veendumus, mis andis suuna kogu tema elule. Taaskohtumist Gustaviga igavikus jäävad ootama abikaasa Evelin koos lastega, õde Aime perega ning paljud sõbrad ja töökaaslased, kes jagasid tema usku ülestõusnud Issandasse ja said osa temast kiirgunud armastusest.
Tiit Pädam