Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Imbi Laas: minu missioon on olla õpetaja

24.06.2020 | | Rubriik: Persoon kaasajast
Aastate eest kaalus Imbi Laas matemaatikaõpetajaks õppimist, ent otsustas siiski muusika kasuks. Hingelt on ta aga jätkuvalt õpetaja. Fotograafidena töötasid tema koduses söögitoas tütar Helina ja kuueaastane tütretütar Regina.

Üle kümne aasta Tallinna praostkonna muusikasekretäri ametis olnud Imbi Laas andis praostkonna sinodil ameti üle. Ta on olnud aastaid Nõmme koguduses organist ja koorijuht ning Vanalinna hariduskolleegiumis muusikaõpetaja.

Täpsemalt on muusikaõpetaja staaži hariduskolleegiumis kogunenud 26, organisti ametis 20 ja muusikasekretäri ametis 12 aastat. Imbi teekond kirikus algas ajal, mil ta Nõmme kogudusse organistiks ja segakoori juhiks võeti. Koguduse lauluhuvi oli suur ja mõni aasta hiljem moodustus segakoori kõrvale veel kaks koori: meeskoor ja lastekoor. Imbi ütleb, et mudilastest on teismelised saanud ja üks koorilauljate põlvkond vahetunud. Surmani ustavatele kooriliikmetele on palju matustel laulmas käidud. „See on suur eeskuju, mida lauljad pakuvad,“ on Imbi tänulik.

Pealiskaudsust ei salli 

Imbi ütleb, et on tegutseja tüüpi ja elus ning töös pealtvaatajaks ei jää. Sealjuures ei salli ta pealiskaudsust ja ükskõiksust, on valmis ise rohkem pingutama ning teda võib seepärast idealistiks pidada. See puudutab tema sõnul ka koolitööd. Meenutan ikka, missuguse kire ja põhjalikkusega ta kirikumuusikute konverentsil töötuba juhendas. Aga tuleb öelda, et kirikumuusika liidu aktiivse liikmena on ta osalenud teisteski töötubades, teinud esitlusi Tallinna praostkonna nimel ja koolitanud koorijuhte laulupidude-eelsetel seminaridel ning teinud palju kooride ühisproove.

Veel on ta veendunud, et kurja vastu saab ikka heaga ja seda head püüab ta päevast päeva enda juures kasvatada. Ta on seisukohal, et kirikus peabki endast parima andma, muidu kirik ei püsi. „Kui kirikule süda anda, siis täielikult ja see võiks olla üks põhimõte kirikutöös,“ ütleb Imbi.

Imbi sõnab, et on kollegiaalne tüüp: ta ootab kontserti korraldades kõiki koguduste koorijuhte kaasa mõtlema. Praostkonna muusikatöö toimub ühises töös ja palvemeeles, sõnab ta kõigile tänusõnu jagades. Oma kooride jaoks paneb ta kavad muidugi ise kokku. Oluline on seejuures, et repertuaaril oleks sisuline sõnum ja muusikaline väljendus, nii et see töötaks nii talle kui lauljale, siis töötab see ka kuulaja jaoks.

Tööl südame ja hingega

Imbi õppis aastatel 1990–95 muusikaakadeemias koorijuhtimist. Õpetaja Jüri Rent öelnud, et dirigendil peavad koori ette minnes kõik partiid peas olema. Imbi teine mentor ja eeskuju Ene Üleoja toonitanud aga, et kõik võõrkeelsed laulud olgu tõlgitud viimase sõnani. Laulud tuleb kodus läbi töötada, see käib dirigendiameti juurde. Enne koori ette minekut peab olema selge ettekujutus, kuidas laul peab kõlama.

Imbi tunnustab kirikukoori lauljaid ja ütleb, et peab aeg-ajalt suutma laulude sisu teoloogiliselt selgitada. „Me ei saa proovis koos õppida, ma ei õppinud selleks koorijuhi ametit. Lauljal on väga igav olla proovis, kui dirigent ei oska oma tööd.“

Üle veerandsajandi on Imbi olnud koolis muusikaõpetaja ja oma töösse on ta pannud südame ja hinge – ta on pühendunud tööle. Et inimene saaks kontserdilt või kirikupühadel pühakojast kaasa rõõmsa meele, alustavad koorijuht ja lauljad selle nimel tööd kuid ja nädalaid varem. 

Tõeliseks pühendujaks peab ta koorilauljat, kes laulab kooris aastakümneid. „Koorilauljad ei tule laulma koorijuhi, vaid Jumala kutse pärast ja see on üks ilus pühendumine,“ ütleb ta, lisades, et seda on temal oma kirikukoori lauljatelt veel palju õppida.

Kutsutud teenima

Imbi Laas on Eesti muusikaakadeemia lõpetanud kaks korda. Ta meenutab, et koorijuhtimist õppides oli viimasel aastal valikainena oreliõpe. Toonane õpetaja Andres Uibo veenis ja julgustas Imbit: õpi natuke juurde. See natuke tähendas tegelikult viit aastat õpinguid, harjutamist ja tohutut närvipinget õpetajatöö kõrvalt.

Kui Imbi aastal 2000 teise diplomi sai, siis kolm päeva hiljem mängis ta Nõmme Rahu kirikus oma esimese jumalateenistuse. Ta ütleb tagasihoidlikult, et on rahuldavalt kvalifitseeritud. Erialad rikastavad üksteist ja jumalateenistusel on palju lihtsam orelit mängida, kui on olemas laululine tunnetus, selgitab Imbi. „Arvan, et see teeb minu elu kergemaks,“ sõnab ta.

Mingis mõttes on ta koguduseski õpetaja, sest tema mängust sõltub, kas kogudusel on hea laulda. „Ma ei pea eesmärgiks tõsta ennast esile, vaid olla selle ülesande teenistuses, milleks olen kutsutud. Et vaimulik saaks hästi teha oma tööd, et koor saaks hästi laulda ja kogudus saaks kaasa teenida. See kõik on omavahel seotud mõistega õpetamine ja juhendamine ja see on minu kutsumus,“ ütleb Imbi Laas.

Palju usaldust

Praostkonna muusikasekretäri ametist toob Imbi esile muusikute kokkusaamised, need toimuvad kaks korda aastas. Üks kord infovahetuseks, aga teine kord tänamiseks. Aastatega on kujunenud tava aasta alguses tänada nii vabatahtlikke kui palgalisi muusikuid. Pakutakse vaimulikku rooga ja kaetud on pidulaud. 

Ametis oldud aja jooksul on Imbi muusikuid tundma õppinud nii nime- kui nägupidi. Ka neid, kes vabatahtlikult mängivad teenistusel viiulit või laulavad mõne soololaulu. Ta püüab kõiki meeles pidada ja oma tänu väljendada. Eks praost Jaan Tammsalu ole selles hea eeskuju. Inimesed on tagasihoidlikud, ent ootavad siiski tänulikkust. 

Ameti juurde käib ka suhtlemine vaimulikega, aruandlused, sinodi ettekanded. Imbi ütleb, et ameti algusajal oli väga valvsaid küsimusi, aga nüüd on tal tunne, et vaimulikud on muusikutega harjunud, leppinud ja rahul. „Koostöö on muutunud järjest toredamaks,“ kinnitab ta ja viitab Peeteli koguduse organistile Eve Padarile, kes ameti üle võtab.

Esile tõstab ta praostkonna kaks suurt iga-aastast muusikaüritust: suvise laulupäeva Nõmme kiriku aias ja 1. advendi kontsertpalvuse Tallinna Jaani kirikus. Ta ütleb, et mõlemad on olnud kujuteldamatuks palveteemaks ja võtnud palju närvirakke, nõudnud palju kannatlikkust, leplikkust ja usaldust Jumala vastu. „Omast jõust ei suuda sa ühtegi lauljat ära rääkida, et ta kontserdile tuleks. Asjad lahenevad, mitte alati nii, nagu meie tahame, aga nad lahenevad. See on suur õppetund,“ ütleb Imbi. 

Ja lisab, et ta tuli 20 aastat tagasi kiriku juurde tööle ja sai koguduseliikmeks. „Elu on üks pidev koolitarkuse tagaajamine ja tunnis istumine. Vahel vastad paremini, vahel kehvemini,“ teab ta omast käest. Ta leiab, et praostkonnas on praegu hea aeg muusikatöö mõttes ja õige aeg töö üle anda.

Rita Puidet

Imbi Laas

Sündinud 21. veebruaril 1971.

Lõpetanud Eesti muusikaakadeemia koorijuht-muusikaõpetaja erialal 1995. a ja organisti erialal 2000. a

Töötab Vanalinna hariduskolleegiumis (VHK) muusikaõpetajana, on Nõmme Rahu koguduse organist ja koorijuht ning Tallinna praostkonna muusikasekretär.

Juhendab VHK mudilaskoori ja Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoori, Nõmme koguduse segakoori, meeskoori ja lastekoori.

2014 antud aasta kirikumuusiku tiitel.

Pildigalerii:

Terves kehas terve vaim, kehtib ka kirikumuusikute kohta. Seepärast pakuti möödunud aastal kirikumuusikute konverentsil näidisharjutusi just kirikumuusikutele. Võimleb Imbi Laas. Rita Puidet.

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)