Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ilus muusika kõlas Tartu Pauluse kirikus

10.11.2004 | | Rubriik: Kultuurielu

Reedel, 29. oktoobri õhtupoolikul kandis Narva Aleksandri koguduse organist Tuuliki Jürjo Tartu Pauluse kirikus ette oma «Orelimissa», millest on äsja ilmunud ka CD ja noodid.
Kaks korda on autor mänginud oma missat Narva Aleksandri kirikus ja üks kord Urvaste kirikus. Üksikute osadena on teost mängitud rohkem.
Traditsiooniline, aga mitte väga

Teos koosneb missa traditsioonilistest ordinaariumi osadest: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei, aga on ka propriumi osi ehk vahelaule. Kokku on missal 11 osa. Kõik osad on üles ehitatud selliselt, et eelmine lõpeb ja järgmine lugu algab samas helistikus.
Helistikulised muutused toimuvad lugude keskel. Selline ülesehitus lisab missale oma erilise värvi ja paelub meloodilisusega.
Autori sõnul sündisid esimesed helindid vajadusest täiendada oma kontsertprogrammi mõne palaga ja et sobivat oli raske leida, tundus lihtsam neid ise luua. Paljud missa osad on aga loodud mõeldes oreliõpilastele, kellega Tuuliki Jürjot seob tihe õppetöö.
Missa plaadistas Tuuliki Tartu Pauluse kiriku orelil, sest selleks olid olemas kõik vajalikud võimalused. Missat plaati mängida oleks saanud ka Vanemuises, ent sealne rent oleks olnud liiga kallis.
Plaadil olev muusika on hästi lauldava viisikäiguga ja meeldejääva struktuuriga. Tuuliki Jürjo arvates võis siin rolli mängida tema kui koorijuhi roll, kelle muusikakäsitlus on peamiselt vokaalne. Ta on loonud mitu kooriteost, nüüd siis instrumentaalteose, kuid vokaalne iseloom selles on juhuslik, mitte taotluslik.
Plaadi kaanepildil oli kahe aasta tagune Narva Aleksandri kiriku sisevaade koos pisut müstilisena mõjuvate valgusvihkudega, mis langevad kupli akendest kiriku põrandale.
Esitada võib missana või mitte

Plaat ja noot anti välja autori kulul. Tuuliki Jürjo ütles, et noodi väljaandmine lisaks plaadile oli tingitud peamiselt vajadusest varustada oreliõpilasi vajaliku noodikirjaga. See on arvult tema teine noodikogu, esimene oli segakoori laulukogumik. Üksikuid laule on autorilt trükki läinud varemgi.
Autori arvates saab missat muusikalise materjalina kasutada kolmel viisil: lihtsa kontserdina, kus teos mängitakse ette tervikuna või lühemaid vaimulikke mõtteid muusikapalade vahele kasutades; missana, kus kindlatel kohtadel viiakse läbi kiriklik talitus ja jagatakse armulauda; ja lõpuks muusikapalade kogumikuna orelimängu õpetades.
Missa variant, mida on juba Narvas proovitud, meeldib Tuulikile kõige enam, sest kogu liturgia antakse edasi ühtse tervikuna – see mõjub eriliselt. Tartus kõlas kontsertvariant vahelugemistega Narva Aleksandri õpetajalt Villu Jürjolt.
Orel nagu laulaks…

Tuuliki Jürjo ei arva, et orelimuusikat loodaks Eestis palju. Temale teadaolevalt on Eestis vaid kaks autorit, kellelt aeg-ajalt uut loomingut võib tulla – need on Andres Uibo ja Jaanus Torrim. Ka orelimuusika plaate on ilmunud, kuid vähe. Ent selliseid, mis kannaksid endas missat, ta Eestis ei tea olevat.
Põhjus peitub arvatavasti missa katoliiklikus päritolus ja selles, et alles hiljuti on luterlik kirik hakanud rohkem lugu pidama vanemate kirikute pärandist, isegi nii, et mõnel pool nimetatakse lihtsaid jumalateenistusigi missadeks. Seega pole varem missa loomiseks olnud soodsat aega.
Tartus elatud aastatele tagasi mõeldes arvab Tuuliki, et ehkki ta on hingelt ikka tartlane, sai tema muusika inspiratsiooni Narvast ja ehk ei oleks see Tartus kunagi sündinud. Tema praegune kodukoht on täis erilist õhuruumi ja hea pinnas uuteks tulekuteks.
Tänu Tuuliki Jürjole väga ilusa ja mõjuva muusika eest! Mina lihtsa ajakirjanikuna ei saanud kuidagi mööda vaadata plaadist, mis lebas minu ees… See ilus muusika pidi minu koju jõudma. Jõudiski. Soovitan sama teistelegi.
Meeli Pärtelpoeg

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)