Ilmus religiooniantropoloogia tüvitekst
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. august 2020 Nr 31 /
Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös kirjanike liidu Tartu osakonna ja Utoopia raamatupoega tutvustas 11. augustil Tartu Kirjanduse Maja sisehoovis äsjailmunud Arnold van Gennepi „Siirderiituste“ tõlget. Prantsuse keelest tõlkis Anti Saar.
Siirderiitus on pidulik kombetalitus, millega kinnistatakse inimese siirdumine ühest elujärgust või sotsiaalsest seisundist teise. 18 keelt osanud ja üle 400 teaduspublikatsiooni avaldanud hollandi-prantsuse päritolu Arnold van Gennep (1873–1957) oli see, kes selle mõiste 1909. aastal ilmunud „Siirderiitustes“ esimest korda selliselt seletas, avardades tolleaegset arusaama.
Tartu ülikooli kirjastuse „Avatud Eesti raamatu“ sarjas ilmunud teos pole aktuaalne üksnes ideede ajaloo seisukohalt, vaid on ka tänapäeval üks mõjukamaid tekste religiooniantropoloogias. Riituste sisemise mustri (kolmeosaline struktuur: irrutus-, vahe- ja ühendusriitused) kirjeldamiseks on kasutatud rohkelt etnograafilist materjali. Teose keskne mõiste liminaalne ehk läveline on üks kõige laiemalt kasutatud termineid antropoloogias.
Raamatut tutvustasid Tartus rahvaluuleteadlane prof Ülo Valk (virtuaalsilla kaudu) ning Helsingi ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia osakonna lektor, teosele järelsõna kirjutanud dr Toomas Gross. Vestlust juhtis usuteaduskonnast religiooniuuringute lektor dr Indrek Peedu.
Üle tunni kestnud arutluses jäi kõlama, et kirjutis on vaatamata vanusele hästi loetav, haarav ja rituaalsust on mõtestatud väga avaralt. Teose lugemine aitab mõista riituste olemust nii sakraalses kui profaanses tähenduses ja parandab dr Grossi viidatud tõsiasja, et üle sajandi vanune tekst pole siiani saanud väärilist tähelepanu.
Kätlin Liimets
