Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ilmus muinsuskaitse aastaraamat 2014

25.06.2015 | | Rubriik: Kultuurielu

aastaraamatKeila-Joa mõisas esitletud järjekordne muinsuskaitse aastaraamat keskendub 136 leheküljel kultuuripärandi hoidmise temaatikale, mitmed artiklid viivad oma sisuga lugeja kirikusse.

«Muinsuskaitse lähiaastate valikud ei puuduta ainult homset ja ülehomset,» rõhutab sissejuhatuses muinsuskaitseameti juht Siim Raie, lisades, et ees seisab strateegiline valik, kas muutuda või marginaliseeruda. Muudatuste osas näeb ta vajadust uuendada laialt levinud arusaamist muinsuskaitsest kui paindumatust ja tüütust, kohati isegi tarbetust riiklikust sunniinstrumendist. Pärand on osa inimeste enesemääratlusest ning selle mõtte juurutamine ongi muinsuskaitse(ameti) üks rollidest, kinnitab Raie.
Äsja ilmunud trükis jagab lugejatega positiivseid kogemusi projektidest, kus vanasse on suhtutud respektiga ning ajahambast puretu on inimkäte toel läbinud asjatundliku uuenduskuuri. Ilmalike projektide kõrval saab lugeda mitmest kiriklikust.
Juhan Kilumets kirjutab Eesti kirikute katustest Pöide kiriku näitel. Pöide katusetööd jaotati kolme aasta peale ning raha 296 000 eurot tuli kultuuriministeeriumist ja pühakodade programmist, selgitab Kilumets. Katrin-Helena Melder kirjutab, kuidas kulges Järva-Jaani kiriku tornikiivri restaureerimine. Haljala ja Nõo kiriku imelisi maalinguleide tutvustab Anneli Randla.
Ka Rita Peirumaa artikkel «Heade lahendusteni ei vii alati otseteed» viib lugeja kiriku interjööri uurima Kuressaares. Ta kirjutab: «Teadmine, et Laurentiuse kiriku askeetlik olemus on vaid pindmine kihistus, oli küll olemas, aga et kooriruumi valge lae all peitus Eesti sakraalarhitektuuris ainulaadne bordüüriga ümbritsetud kassettmaaling, tuli üllatusena isegi ekspertidele.» Muinsuskaitseamet nimetas Kuressaare Laurentiuse kiriku altari ja kantsli 2014. aasta kunstimälestiseks.
Eesti Kirik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)