Ilmus kogumik «Kuhu lähed, Maarjamaa?»
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudis / Number: 30. november 2016 Nr 47/48 /
Eesti Kirikute Nõukogu esitles 22. novembril Muugal Meremeeste Majas kogumikku «Kuhu lähed, Maarjamaa?», kus analüüsitakse sotsioloogilise uuringu «Elust, usust ja usuelust 2015» tulemusi.
Mahukas 500-leheküljeline 46 sotsioloogi, teoloogi, kultuuriloolase ja ajaloolase artiklist koosnev kogumik on kolmeosaline, igaüks omaette raamatu mõõtu.
Raamatu toimetaja EKNi teadur Eerik Jõks ütles esitlust avades, et ehkki artiklite autoreid on 46, on tegelikult sellesse raamatusse, kus arutletakse nüüdisaja misjonitöö võimaluste ja kirikuelu tuleviku üle, panustanud ligikaudu 300 inimest, kes kõik tänusõnad teeninud on. Omapoolse tervituse tõi EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Toimetaja Eerik Jõksi sõnul arutlevad kogumiku autorid selle üle, milline on eesti inimese hingelaad ja kuhu Eestimaa vaimulikus plaanis teel on. Raamatus saab kummutatud müüt, et eestlased on kõige ateistlikum rahvas Euroopas. Vastupidi, eestlased on vaimsusele pürgiv ja seda otsiv rahvas. Küsimus on selles, kuidas see avaldub. Uuringust «Elust, usust ja usuelust 2015» selgub meie hulgast lahkunud sotsioloogi Andrus Saare mõte, et religioossus ei kao, isegi mitte ei kahane, vaid lihtsalt muutub.
Raamatu esimest osa, uuringu «Elust, usust ja usuelust 2015» tulemuste analüüsi tutvustas Liina Kilemit. Teine osa räägib missioloogilistest võimalustest tänapäeva Eestis ja seda tutvustas Ingmar Kurg. Kolmas, kõige emotsionaalsem osa kannab pealkirja «Eile nägin ma Eestimaad» ja sisaldab kokku kuusteist esseed kahelt välisautorilt ning neljateistkümnelt EELK ilmikult ja vaimulikult teemal «Minu unistuste kirik». Sellest rääkis peapiiskop Urmas Viilma, kes ka ise ühe artikli autor on.
Järgnenud elavas ja küsimusterohkes arutlusringis, mida juhtis Kaisa Kirikal, arutlesid Andres Põder, Liina Kilemit, Ingmar Kurg, Urmas Viilma ja Eerik Jõks teemadel, miks Eesti inimene peaks kirikusse tulema, kuidas julgustada inimest küsima religiooni teemadel, kuidas tuua noori kirikusse jpm. Rõhutati, et kirik peab teenima kogu rahvast, astuma oma müüride vahelt välja ja olema rahva keskel. Kinnitust leidis teadmine, et tänapäeva kirik on kogukonnakirik.
Sisukas teos pakub lugemisrõõmu ja mõttearendusi pikaks ajaks nii vaimulikele kui kiriku kaastöölistele, nii usklikele kui ka neile, kes alles otsivad teed Jumala juurde.
Tiiu Pikkur
