Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ilmus Jaan Lahe monograafia Mithra kultusest

04.09.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

mithrasJuuli viimasel nädalal ilmus Münsteris Vana-Lähis-Ida ja Vahemere maade ajaloole spetsialiseerunud teaduskirjastuses Zaphon monograafia „Mithras – Mithra – Mitra. Der römische Gott Mithras aus der Perspektive der vergleichenden Religionsgeschichte“ (Mithras – Mithra – Mitra. Rooma jumal Mithras võrdleva usundiloo vaatenurgast), mille autor on EELK Usuteaduse Instituudi professor Jaan Lahe.
Tuntud briti Mithrase-kultuse uurija Richard Gordon tutvustab raamatut, mis on Jaan Lahe pikaajalise uurimistöö vili, järgmiselt: „Rooma keisririigi nooremate jumalate hulgas oli Mithrasel alates umbes aastast 150 pKr (ka põhja pool Alpe) eristaatus. Algselt pärsia jumalana, kes taevase härja oma kätega kinni sidus ja tappis ning keda austasid pimedates ruumides tema eranditult meessoost järgijad, äratab tema kuju ohtralt fantaasiaid ja erinevaid tõlgendusi.
Ühe Mithrase templi avastamine tekitab alati sensatsiooni. Nii on firma Bloomberg suure raha eest suurejooneliselt lasknud Londoni Mithrase templi uuesti kujundada oluliseks atraktsiooniks. Osa selle kultuse külgetõmbejõust peitub selles, et tolle jumala austamine on tõendatud niihästi veedade Indias kui ka mazdaismis (zoroastrismis) ja maniluses.
Milliseid muutusi saab täheldada selle jumala kujus? Milliseid järjepidevusi saab nentida tema pikas retseptsiooniprotsessis? Kuidas on jumal viidud sisse Rooma panteoni? Kas tema puhul saab rääkida ühest kindlast jumalikust „isiksusest“ või on talle omistatud omadused pigem täpsemalt määratlemata? Selles olulises raamatus katsub Eesti religiooniloolane Jaan Lahe arutleda taoliste küsimuste üle. Ta uurib suure hoolega läbi vastava kirjandusliku, epigraafilise ja arheoloogilise tõestusmaterjali ja näitab, kuidas jumalat kohandati kohalike mudelite ja vajadustega, ilma et ta oleks seejuures kaotanud täielikult teatud omadusi.
Uurimuse lähtepunktiks ja tegelikuks fookuseks on Rooma Mithras, aga sama täpselt ja ausalt analüüsitakse ka jumaluse analooge teistes usundites, nagu seda on India Mitra, Iraani Mithra ja manihheismi Mihryazd. Viimaks ilmneb nende vaatlusest, et Rooma Mithrase näol on tegemist teatud universaalpärandi kandjaga. See raamat on religiooniloo-alane meistriteos, mis tekitab kindlasti laiaulatuslikke diskussioone.“
Jaan Lahe on varem kirjutanud Mithra kultusest ka artikleid, mis on ilmunud eesti, saksa ja inglise keeles erinevates teadusajakirjades. Neist ühe olulisema, mille ta kirjutas koos oma doktorandi Vladimir Sazonoviga, avaldas möödunud aastal Collège de France’i poolt väljaantav ajakiri Nouvelles Assyriologiques Bréves et Utilitaires. Selles artiklis seavad Lahe ja Sazonov kahtluse alla väidetava jumal Mithra esmamainimise ühes muinashetiidi lepingutekstis ja pakuvad sellele tekstile uudse seletuse.
Käesoleva aasta alguses ilmus Jaan Lahe tõlkes ka tuntud saksa religiooniloolase Manfred Claussi raamat „Mithrase kultus ja müsteerium“. Äsja Münsteris ilmunud raamat on Jaan Lahe teine rahvusvaheline monograafia. Tema esimene rahvusvaheline monograafia ilmus 2012. a kirjastuses Brill ning käsitleb antiikaegset gnostitsismi.
Eesti Kirik

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)