Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ilmunud on raamat religiooni ja poliitika seostest Euroopas

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) andis detsembris välja ingliskeelse teadusartiklite kogumiku «Religion and Politics in Multicultural Europe: Perspectives and Challenges». Kogumiku on toimetanud Andres Saumets ja Alar Kilp.
Tegemist on esimese raamatuga sarjast «Culture, Peace and Conflict Studies Series», mis ilmub 2003. aastal asutatud KVÜÕA toimetiste sarjas. Selle eesmärgiks on mõjutada sõjateaduslikku ja riigikaitselist mõtlemist ning edendada rahu ja julgeolekupoliitilisi uuringuid. Tänapäeva riike iseloomustavad sisekonfliktid, mida põhjustavad kultuuri, religiooni ja poliitika vahelised suhted ning vastastikune mõju. Sellest siis sarja sotsiaal- ja humanitaarteaduslik aspekt.
Ilmunud raamatus on kolmteist peatükki eri autoritelt: paavst Benedictus XVI, Erich Geldbach, Wilfried Gerhard jt välismaalt ning Alar Kilp, Andres Saumets, Alar Laats, Erik Männik, Meego Remmel ja Ain Riistan Eestist.
Artiklites kajastatakse Lääne-Euroopa ja postkommunistliku Euroopa sekulariseerumist, kommunistliku režiimi pärandit, usuvabadust ja -sallivust, terrori ja vägivalla usulist õigustamist eri uuringute – teoloogia, politoloogia, õigusteaduse, eeti­ka – tulemustest lähtudes. Tähelepanu on pööratud ka religiooni ja poliitika suhete teoloogilistele alustele.
Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppetooli juhataja Andres Saumets usuvad, et interdistsiplinaarne lähenemine ja erinevate akadeemiliste distsipliinide dialoog aitavad paremini mõtestada religiooni, kultuuri ja poliitika seoseid. Tekitab ju vähemusgruppide usk ja kultuur, mis erinevad ühiskonna põhiväärtustest ja poliitilisest kultuurist, pingeid.
Alar Kilp ütleb, et «raamat on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad Euroopa riikide, religioonide ja kultuuride ajalugu ning omavahelisi suhteid tunda meedia kajastustest põhjalikumalt». «Tänapäeva meedias räägivad faktidest enam stereotüübid. Kuvand islamist kui läänemaailma vastasest on jätnud moonutatud mulje, et Euroopas elavad muslimid moodustavad terviku, olles vagad, primitiivsed ja mässumeelsed. Samas on ilmne, et enamik neist on rahumeelsed ega ole euroopaliku ühiskonnaga vaenujalal,» tõdeb Kilp.
Toimetajate sõnul tuginevad artiklid 2005. aastal Tartus toimunud rahvusvahelise teaduskonverentsi materjalidele või on autorid seotud õppe- ja teadustegevusega juba nimetatud kõrgkoolides, paavsti artikkel on aastast 2004 ja võetud kogumikku esmaavaldajate loal.
Andres Saumets kinnitab Eesti Kirikule, et kogumikust saadav praktiline abi sõltub ennekõike lugejast: «Toimetajana ei saa ma lootma jääda, et kogumik liigituks terviklikku ja tähelepanelikku lugemist eeldavasse raamatute kategooriasse. Kui aga lugejad nende tekstidega erineval moel tööd teevad ja leiavad, et lugemisele kulunud aeg pole kasutult möödunud, on raamat oma eesmärgi täitnud.»  
Raamatut levitatakse ennekõike kingitusena kodu- ja välismaiste kõrgkoolide ning uurimisasutuste, sealhulgas sõjaväeliste ja kiriklike õppeasutuste raamatukogudele. Vaatamata väikesele tiraažile saab väljaannet osta Tartu Pauluse raamatupoest ja tellida Tartu Ülikooli kirjastusest. Artiklitega saab tutvuda ka kodulehel www.ksk.edu.ee/est/toimetised12.
Uus sari toetab sõjateadusliku mõtte arengut Eestis ja on loodetavasti eeskujuks teistele sõjaväelistele õppeasutustele lähedal ja kaugemal.

Rita Puidet