Esileht » Uudis » Esileht »

Ilmunud on raamat «Raplamaa kirikud»

06.03.2002 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Muinsuskaitseinspektsioon esitles esmaspäeval, 25. veebruaril Rapla koguduse pastoraadi saalis raamatut «Raplamaa kirikud».
Muinsuskaitseinspektsiooni poolt välja antud raamatu autor Kersti Markus tutvustab Rapla maakonna kirikute arhitektuuri ja ajalugu läbi rohke pildimaterjali. Raamat ei ole kindlasti mõeldud ainult kunstiajaloolastele ja teoloogidele, vaid on meelepäraseks lugemiseks kõigile, kes tunnevad huvi meie maa ajaloo vastu. Iga peatükk lõpeb ingliskeelse lühikokkuvõttega.
Pühakojal oma lugu
Autor Kersti Markus toonitab eessõnas, et kirikud võivad rääkida seniarvatust hoopis rohkem kogu ühiskonna kohta ning Raplamaa ajalugu läbi kirikute vaadatuna pakub väga kompaktse pildi. Kõik suuremad muutused ühiskondlikus elus kajastuvad ühel või teisel viisil kirikukunstis. Samuti nendib autor, et kui lasta kirikutel jutustada oma ajalugu ja võrrelda seda kirjapandud ajalooga, võib avastada uusi üllatavaid aspekte.
Raamatu tihedale sisule on imekauni vormi andnud Mae Kivilo kujundus ning Peeter Säre fotod. Kogu projekti vedasid idee autor Muinsuskaitseinspektsiooni Raplamaa vaneminspektor Aili Peterson ning Vigala koguduse õpetaja Kaido Soom.
Elav ajalugu
Raamat käsitleb kaheksateist kirikut ja palvemaja. Viie kiriku – Rapla, Juuru, Märjamaa, Vigala ja Hageri – ajalugu ulatub keskaega. Raplamaal saab suurepärase ülevaate Eesti barokist, sest kõigis Raplamaa vanemates kirikutes on/oli Christian Ackermanni töökojas valminud kantsel või altarisein (Vigalas isegi mõlemad). Tähelepanuväärsed on ka Raplamaa 19. sajandi sakraalarhitektuuri näited Eesti uhkematest maakirikutest (Rapla, Hageri) tagasihoidlike puuhooneteni (Järvakandi Peetri).
Oluline osa meie ajaloost on ka sageli märkamatuks jäävatel talutaret meenutavatel palvelatel, kusjuures Hageri vennastekoguduse palvela on üks vanemaid Eestis säilinuist. Hernhuutlik liikumine oli talurahva seas väga populaarne ja sealt võrsus nii mõnigi Eesti haritlane ning sai alguse eestlaste laulutraditsioon.
EK

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)