Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ilmumisaja mõtteid

23.01.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Kolga-Jaani vaikses pastoraadis üritasin teha aruandlust. Mitmed toimetused tahtsid teha tegemist, kui militaarhõngulist rutiini lõhkus elektroonilisse postkasti potsatand kiri Eesti Kiriku toimetusest, kus kiideti Kolga-Jaani täiuslikku ajalehe Eesti Kirik numbrite arhiivi. Toimetusse olevat paljude teiste «signaalide» hulgas tulnud telefonikõne 1932. a lehenumbris ilmunud artikli kohta, mis iseloomustavat ka praegusi arenguid Eestis ja raja taga.
V. Reimani toast leian kohe kenasti köidetud, A. Pähna autogrammiga aastakäigu ja asun omamoodi ajarännakule. Kõigis numbrites torkavad silma artiklite pealkirjad, kuidagi omapäraste, märgiliste antustena – ehk võrreldavad ettekuulutustena!? Pealkirjadestki võiks saada jutluse või loo.
Olgu toodud mõned markantsemad neist: «Mida võivad õppida meie kogudused paganamisjonilt tema võitluses ilmavaate hädades paganate keskel?»(B. Hassel­blatt); «Uue aasta liikmemaksu määramine» (Keskkassa esimees); «Mis tuleb kirikul teha praeguses vaimude võitluses?» (Soome peapskp L. Ingmann); «Poliitilisi sündmusi» (L. R.); «Õndsaks saamise tee» (R. J.); «Kirikud majanduslikes raskustes» (B. R.); «Usuvastasest liikumisest maailmas» (H. Põld); «Evangeelne kaitse nn jumalatute vastu» (B. R.); «Jumalavastaste propaganda ja ristiusk» (J. W.); «Mõtelgem meie usuvendadele Wenemaal» (J. Warik); «Kuidas kirikuõpetajad surevad Wenemaal» (R. E. M. P.); «Kirikuõpetaja-abikaasade konverents Wiljandis 12–14 aprill 1932» (A. H.); «Kirik jumalavastaste liikumise pealetungis» (E. W. Tall. Jaani N. K.); «Püha Waimu töö maailmas» (H. Põld); «Töö waimu wäes» (K. Paldrok); «Wenemaa oludest» (D. R. K.); «Eesti ew. Luth. usu koguduste kodukorra kavand» (A. Eilart); «Enamlane inimesena» (Allg. K. Z.); «Lokkav umbrohi» (H. Põld); «Keskkassamaks ja armastus» (G. Haller); «Suguvendade häda Wenemaal» (A. J. Raudkepp, end Krimmi Eesti asunduse köster-kooliõp); «Kuidas on tekkinud jumalatute liikumine?» (Allg. K. Z.); «Piibliringid usulise kasvatustöö vahenditena» (Salme Aarean­di, cand. theol.). Jne.
Lõpuks leidsin otsitava Eesti Kiriku 41. numbrist, lk 324–325: «Maailma hädaoht», alla kirjutanud Kristlik kaitsja. Esmapilgul lugu nagu iga teine, kuid süvenedes leian selge viite prof Sergius Niilusele, kelle n-ö guugeldades leiame «Siioni tarkade protokollide» algse toimetajana.
Nõukogude okupatsiooni ajal Tarvastu pastoraadis igasugu samizdat’idega tegemist teinuna õpetas toonane mag H. Haamer mulle lugupidamist igasugu kirjatöö vastu, ka kõige veidramate, mida inimene iial võib välja haududa. Nende hulka kuulusidki toona Jiddu Krishnamurti, Alan Wattsi, Ignace Lepa, Sadhu Sundar Singhi, Carlos Castaneda, Śri Rāma Michael Tamme jpt sageli masinakirjalised üheksaeksemplarilised väljaanded. Isand Jüri Lina tõi sinna ka «Siioni tarkade protokollid», et nende üle diskuteerida ja kuulda vana kooli mehe arvamust.
Enne seda mõned näited eelnimetatud artiklist «Maailma hädaoht»: Venemaalt alguse saanud salajased operatsioonid I maailmasõja ja revolutsiooni ajast alates kestvat täiel hool. Artikli algus juhatabki sisse ilma varjamata juutide maailmavalitsemise vandenõu, mis sisaldab kindlat programmi.
1. Noorus on tarvis rikkuda vale põhimõtete läbi. 2. Perekonnaelu tuleb hävitada. 3. Inimesi peab valitsema nende eneste kirgede kaudu. 4. Kunst tuleb labastada ja kirjandus porri kiskuda. 5. Lugupidamine usu vastu peab hävitatama ja vaimulikku seisust nii palju kui võimalik tehtama põlgusevääriliseks skandaalsete lugude läbi. 6. Õhutada piirita toredust, pööraseid moode ja hullumeelset pillamist, nõnda et kaoks võimalus maitseda lihtsaid meelelahutusi.
7. Masside tähelepanu on tarvis köita lõbustuste, mängude, spordi ja auhinna-võistluste läbi, nõnda et rahvale ei jääks aega järelemõtlemiseks. 8. Inimese vaimuelu arenemist peab segatama mitmesuguste eksitavate teooriatega ja õpetustega, närvisüsteemi tuleb rikkuda lakkamatu tühise lärmiga ja kehale on tarvis teha kahju uute ülesleitud mürkide järjekindlate sissepritsimiste läbi.
9. Tuleb õhutada üldist rahulolematust ja kõikide ühiskonna kihtide vahele peab külvatama kahtlust /…/ 12. Kõrgemaid klasse peab püütama igapidi demoraliseerida ja kui kõrgemate klasside rumalused ning häbiasjad saavad avalikuks, siis on tarvis rahva hulgas õhutada nende vastu kõige metsikumat viha. 13. Põllumajandust tuleb laostada vabrikutööstuse kaudu ja siis vabrikutööstus muuta ümber metsikuks spekulatsiooniks /…/ 16. Tuleb luua diplomaatlikke vahejuhtumisi ja kutsuda esile rahvusvahelisi kahtlustusi, külvata vihameelt ning vaenu rahvaste vahele, mis sunnib neid pööraselt suurendama sõjalisi ettevalmistusi.
17. Igal pool peab seatama sisse üldine valimisõigus, et rahvaste saatus ripuks ära harimata inimestest. 18. Kõik monarhiad tuleb kukutada ja nende asemele asutada vabariigid. Tähtsad ametikohad anda nii palju kui võimalik sarnastele isikutele, kelle au on määritud mingisuguste häbiplekkidega, et nad jääksid avalikuks tuleku kartusel sõnakuulelikkudeks tööriistadeks. 19. Järk-järgult tulevad kõrvaldada kõik olevad riigikorrad, et valmistada pinda absoluutsele bolshevismi hirmuvalitsusele …
Taadi vastus konverentsilistele kõlas umbes järgmiselt: Paljuski on ka neis protokollides näiliselt õiget ja tähelepanuväärset. Siiski kuulub antud teos antisemiitlikku viha õhutavate teoste hulka, milles tuuakse välja põhjused, kus kõiges ja kõikjal ka kõige tühisemates hädades on süüdi juudid. Salavandenõu teooriad andsid põhjust ja ajendasid nii natse kui kommuniste viima läbi genotsiidi, ja mitte ainult juutide kallal, vaid paljude väikerahvaste ja hõimude vastu, et  tasalülitada igasugune erinevus ja erisus.
Siin ehk võikski loole punkti panna, ent siiski tahan veel tänada omaltki poolt seda tähelepanelikku Eesti Kiriku lugejat, kes jälgib ja vaatleb usinalt protsesse, tendentse ja suhtumisi. Seega oligi väga meeldiv põhjus uurida meie toreda kirikulehe väärikaid veerge aastakümnete tagant.
Meil kristlastel on aga küll jätkuvalt käimas taganemislahingud, et muutuksime alandlikumaks (Joseph Ratzinger «Südametunnistusest» (On conscience; kaks esseed). Tõlkinud Helve Trumann; eessõna John M. Haas. Kirjastus Elukultuuri Instituut, Tallinn 2009). Mida muud kui keskendugem heale ja õigele – seda on piisavalt, kui mitte ülirohkelt, meie ümber ja all ja kohal ja seeski.
Õnnistagu ilmumise-Isa ka vaimulikke seal Roostal (22.–23. jaanuaril), kes peavad aru ja arutavad peadega, et paganad, ilmikud, juudid ja venelased on ka inimesed ja vajavad eelkõige südamlikku pühendunud teenimist sõna ja sakramentidega.
Tervituse ja eestpalvega
Peeter Parts,
Kolga-Jaani õpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)