Esileht » Arvamused » Artikkel »

Ilmumas on «Eesti oikumeenia lugu»

04.03.2009 | | Rubriik: Artikkel

Eerik Jõksi korraldada on oikumeenilise koguteose ilmumine. Foto: Sirje Semm

Seoses Eesti Kirikute Nõukogu 20. aastapäevaga on valmimas koguteos «Eesti oikumeenia lugu», mille esitlus on plaanitud 18. juunile, mil toimub ka oikumeeniline jumalateenistus ja konverents.

Oikumeenia ajaloo uurimise algatajaks oli Eerik Jõks, kes on teose toimetuskolleegiumi juhataja ehk teisisõnu kannab organisatoorset vastutust raamatu ilmumise eest. Eeltöid Eesti oikumeenilise liikumise ajalugu käsitleva raamatu väljaandmiseks on tehtud juba 2007. aasta sügisest.
Jõksi sõnul on praeguseks küljendusetappi jõudnud koguteose puhul eriline see, et tegemist ei ole mitte artiklite kogumikuga, vaid kollektiivse loominguga. Oma panuse teose valmimisse on andnud üle kümne autori, kelle saadetud kaastöödest peatükkide toimetajad n-ö loo vormisid. Raamatu viimasesse, 3. peatükki on muu hulgas koondatud erinevate inimeste mälestused ja arusaamad sellest, miks ja kuidas EKN 1989. aastal asutati.
Koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga väljaantava raamatu kokkupanemisel seati Jõksi sõnul eesmärgiks, et teos poleks pelgalt kitsale lugejaskonnale mõeldud, vaid köidaks kõiki, kes tunnevad huvi Eesti aja- ja kirikuloo vastu. Koguteos ilmub eesti- ja ingliskeelsena, kumbki omaette köites.
Aastatel 1996–2004 pidas Eerik Jõks Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri ametit. Pärimisele, millisena hindab praegu eelkõige muusikuna tuntud mees oma rolli EKNi arengus, vastab Jõks tagasihoidlikult, et hinnangu tema tolleaegsele tegevusele peaksid andma teised ja sedagi saab teha alles aastate pärast.
«Minule oli see igal juhul väga huvitav ja maailmapilti rikastav aeg,»meenutab Jõks. «Adusin, milliseid pingutusi nõudis liikmeskirikutelt ühes või teises küsimuses sarnaste arusaamadeni jõudmine. EKN on teatavasti organisatsioon, mille liikmed ei tegele erisuste esiletõstmisega, vaid otsivad ühendavat. Vahel võib võtta aastaid, enne kui kõik liikmeskirikud jõuavad enam-vähem ühisele seisukohale. Avalikkusele on kirikute omavaheline koostöö enamasti vähenähtav, sest arengud toimuvad aegamööda ja samm-sammult.»
Lisaks Eesti oikumeenia ajalooga tegelemisele on Eerik Jõksil, kes lõpetas 2001. aastal Iirimaal Limericki ülikooli magistriõppe liturgilise laulu alal, praegu käsil doktoriõpingud Inglismaal Yorki ülikoolis.
Tavakeeles lahtiseletatuna käsitleb tema doktoritöö seda, milline on gregooriuse laulu tähendus kaasaja inimesele ehk kuidas tänapäeva inimene mõtestab keskaegset ladinakeelset ühehäälset liturgilist laulu ning millistes avaldusvormides seda kaasaegses muusikaelus leida võib.
Kindlasti aitab doktoritöö valmimisele kaasa asjaolu, et autor elab seda kirjutades Yorki-lähedases kloostris – Community of Resurrection –, kus regulaarsed palvused ja füüsiline töö vaimu ja keha erksana hoiavad.
Koos lisadega pea 1000 lehekülge hõlmava doktoritöö loodab Jõks valmis saada sel sügisel.

Monika Reedik

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)