Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Ilmiktöötegijate sisukas konverentsipäev

31.05.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Eesti Kiriku toimetuse liikmed meediateemalist töötuba juhtimas. Vasakult Sirje Kasemaa, Liina Raudvassar, Sirje Semm ja Piret Pintman-Hellaste Jõelähtmelt. 2 x Rain Soosaar

Üheksas EELK koguduste juhatuseesimeeste konverents toimus sedapuhku Tartu Pauluse kirikus EELK juubelikongressi raames.

Kohasem nimetus oleks küll ilmiktöötegijate konverents, sest üsna mitmest kogudusest oli lisaks esimehele veel teisigi töötegijaid ning arutleti kõige erinevamate kogudusetöö tahkude üle. Silma torkas küll see, et osavõtjate arv oli napilt üle poolesaja. Isegi kaheksast aasta juhatuseesimehe kandidaadist olid kohale jõudnud vaid pooled.
Et konverents õige sisuka mulje jättis, on eriti kahju, et ainult paarkümmend kogudust seal vahetatud kogemustest osa sai. Ilmselt ei tulnud asjale kasuks see, et konverents toimus argipäeval, mil mitmed huvilised palgatööga seotud kohustuste tõttu tulla ei saanud.
Konverentsi alustuseks rääkis Vootele Hansen, Tallinna Kaarli koguduse juhatuse esimees, Eesti luterlike koguduste juhtimise korraldusest läbi aegade. Detailirikkast esinemisest jäi kõlama tõdemus, et koguduste juhtimispõhimõtetes on alati peegeldunud oma ajastu ühiskondlikud ja poliitilised olud.
Järgnenud arutlusring aasta juhatuseesimeeste kandidaatide vahel andis aimu sellest, milliste argimuredega meie kogudused rinda pistma peavad. Selgus, et omavalitsustega saadakse enamasti hästi läbi, kuid muinsuskaitseinspektoritelt oodatakse inimlikumat suhtumist. Kirikukontsertide korraldamisse suhtutakse üldiselt soosivalt. Loa nende korraldamiseks annab õpetaja, ent juhatuseesimeeste arvates pole põhjust olla kitsarinnaline, kui repertuaar kristlike põhimõtetega vastuollu ei lähe ja kirikut ei halvustata.
Samuti oldi üsna üksmeelsed niinimetatud kirikliku haldusreformi küsimuses – väiksemaid kogudusi pole tingimata vaja suurematega liita, kuni nad veel suudavad kiriku uksi lahti hoida. Erinev on aga koguduse juhtorganitesse kuuluvate inimeste aktiivsus usuelus osalemises. Kui mitmel pool käivad nõukogu ja juhatuse liikmed usinasti pühapäevastel jumalateenistustel, siis teisal on mõnda neist pühakojas harva näha.
Arutlusringi järel toimusid kaks rühmatöösessiooni. Osavõtjad võisid valida viie teema vahel. Kõige populaarsemaks osutus Katri-Liis Reimanni ja Merle Kriguli töötuba koguduse koostööst omavalitsuse ja üldse kohaliku kogukonnaga. Joel Reinaru rühmas arutleti noortetöö, Ülle Gunini ja Tiina Võsu omas aga diakooniatöö arendamise vajaduste ja võimaluste üle koguduses. Arvo Rodi ja õp Eha Krafti juhtimisel arutleti palve tähtsuse üle nii üksikisiku kui koguduseelus.
Ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm ja tegevtoimetaja Liina Raudvassar aga olid kutsutud rääkima suhtlemisest meediaga. Meedia töötoas selgus, et kirikuteated ja uudised koguduseelust levivad kohtadel peamiselt suust suhu, ent ka Facebooki ja vallalehe vahendusel. Üsna mitmed kogudused annavad välja ka omaenda infolehte. Ajalehe Eesti Kirik vahendusel on võimalik olla aga kursis teiste koguduste ja üldkiriku tegemistega, mis on oluline Eesti kristliku kogukonna ühteliitmise seisukohast. Sarnast rolli mängib ka Pereraadio, mille tegevust tutvustas Mare Pihlak.
Ka ilmalik meedia tunneb kirikuteemade vastu rohkem huvi. Mõnikord käivitab ajakirjanikke konflikt. Sirje Semm jagas osalejatele näpunäiteid, kuidas ka keerulises olukorras tõhusalt koguduse sõnumit edastada, Vahastu koguduse esindaja Andres Murumägi sai aga teistele isiklikke kogemusi jagada.
Töötoad tõid ilmsiks sedagi, et koguduste töötegijate lähenemised on mitmes küsimuses veidi erinevad. Näiteks noortetöö rühmas pakkus mõtteainet küsimus, kas kirik on osanud oma sõnumit noortele arusaadavalt edastada. Samuti arutleti selle üle, kas noortetöö eesmärgiks peaks olema eetilise elukäsitluse propageerimine või noorte juhatamine Jumala tundmaõppimise poole.
Teisalt oli aktuaalseid teemasid, mis konverentsi jooksul eri kontekstides ikka ja jälle esile kerkisid. Üks neist oli president Kaljulaidi äsjane väljaütlemine, et Eesti olevat rangelt ilmalik riik. Teine populaarne kõneaine oli aga eesolev haldusreform. Mitmed osavõtjad avaldasid muret, et koostöö uute suurte omavalitsustega ei kujune nii hõlpsaks kui seniste väikevaldade puhul.
Sisukale kuuetunnisele konverentsile pani punkti aga aasta juhatuseesimehe valimise tulemuste teatavakstegemine. Valituks osutus Madis Kütt Haapsalu kogudusest.
Rain Soosaar

Pildigalerii:

Juhatuseesimehed koosolekul Tartu Pauluse kiriku krüptis.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)