Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ilmar Vananurme lüürilised laastud

31.10.2012 | | Rubriik: Kultuurielu

Mitmekülgsed loomingulised inimesed ilmselt vajavad tingimata võimalust avaldada endast midagi väga lähedalt isiklikku.

Ilmar Vananurme, produktiivse Setomaa uurija, tõlkija, ajakirjaniku ja luuletaja sulest kumab muidugi tema isiklik huvi ühe või teise teema, sümpaatia mõne inimese vastu, kuid ta on kinni aines.
Tõlkijana jälle peab «ikka autorile põue pugema ja tema nahas end tundma». Ajakirjanik ütleb näiliselt palju välja, kuid tegelikult arvestab mitmeid agasid.
Vananurme luule on väga omapärane, eriti murdeline, kuid tundub, et ta vajab enda väljendamiseks lisaks veel lüürilisi laaste proosas, mille vormiline terviklikkus ja tunnetes settimine loovad mulje otsekui laiendatud allkirjadega heast fotonäitusest.
2008. aastal sai Ilmar Vananurme luulekogu «Vii üle vii» Bernard Kangro kirjanduspreemia, mida annab välja Võru maavalitsus Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorile. Luulekogu nimiluuletuse on viisistanud Siiri Sisask ja see on ka tema repertuaaris.
Oluline kreedo Ilmar Vananurme uuest raamatust jääb kõlama «Õrnusevajaduses» mõttena Povilase kirjast: «…mu meelest ei ole elul olemas teist, muud eesmärki, kui armastada. Jumalaga suheldakse üksnes armastuse kaudu. Tulutu, enesepetlik on palvetada Jumala poole, kui hinges armastus puudub …»
Raamat on saanud kaks pealkirja. «Ausammas lehmale» võtab kokku kodupaigale pühendumise. «Ostseewellen» lubab hästi jälgida autorile omast empaatiat, tänu millele talle avavad end asjade peidus pooled.
Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)