Ikka veel nelipühatunnetes

Sellel aastal saime erakordse nelipühaelamuse. Midagi niisugust ei ole ma kunagi kogenud. Olen olnud küll jõuluööl Petlemmas ja ülestõusmispühal Jeruusalemmas, aga pühitseda nelipüha Ameerikas koos suure osa maailma rahvaste esindajatega, kus valged inimesed on vaid üks ja sugugi mitte kõige suurem hulk. Kus Euroopa, mida meie oleme harjunud pidama kristluse põhiliseks kantsiks, ei moodustagi otsustavat enamust.
Eks me oleme ju lugenud esimesest nelipühast, et apostel Peetrus jutlustas ja kõik kuulsid oma keelemurret ning said kõnest aru. Nelipühade mõtte realiseerimiseks ongi piibliseltsid loodud, et Jumala sõna oleks arusaadav kõikides keeltes.
12.–18. mail olime koos Ameerika Piibliseltsi kutsel Philadel­phias (USA), kus maailmaorganisatsioon Ühinenud Piibliseltsid pidas oma seitsmenda assamblee. Philadelphia on omamoodi Ameerika Ühendriikide emalinn, kus on alal hoitud ajalooline vabaduse kell ja nüüdseks on sinna üle viidud ka Ameerika Piibliseltsi peakorter. «2016 maailmaassamblee toimub väga erilisel ajal,» ütles Ameerika Piibliseltsi president Roy Peterson. «2016. aasta mais tähistab Ameerika Piibliselts oma 200. aastapäeva ja Ühinenud Piibliseltside maailmaorganisatsioon oma 70. aastapäeva.» Kuus rahvuslikku piibliseltsi asutasid sõjajärgses Euroopas ühenduse Ühinenud Piibliseltsid ja nüüd on selle tegevusega haaratud 147 rahvuslikku piibliseltsi, mis tegutsevad enam kui kahesajal maal. Ühinenud Piibliseltsid on kaks aastat vanem organisatsioon kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja ühendab täna piibli ümber rohkem maid kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ühinenud Piibliseltsid (United Bible Societies, UBS) on arvukaim erinevaid kirikuid ja konfessioone piibli kaudu ühendav osadus.
Sellel assambleel olid kohal peaaegu kõigi rahvuslike piibliseltside esindajad. Olla ühes ruumis poole tuhande delegaadiga ja osaleda juba viiendal assambleel oli suur rõõm ja au. Jumalateenistustel kasutati küll põhiliselt inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Tegelikult oli neid, kes said assambleel rääkida oma emakeeles, vaevalt 30%. Nelipühade ime tegi siiski rõõmusõnumi arusaadavaks kõikidele. Piibel on rahvaid ühendav raamat.
Assambleel märgiti ära need rahvuslikud piibliseltsid, kes kahe assamblee vahel tähistasid oma 200. aastapäeva. Need olid Saksa, Soome, Hollandi, India, Sri Lanka, Eesti, Taani, Rootsi, Islandi, Vene, Läti ja Norra piibliselts. Ühinenud Piibliseltside maailmaassamblee toimus loosungi «Jumala sõna – elav lootus kõigile» all. Ühinenud Piibliseltside peasekretär Michael Perreau väljendas oma lõppsõnas suurt rõõmu, et inimesed erineva kultuuri, keele ja traditsioonidega on valmis tulema kokku, et edasi minna selleks, et Jumala sõna võiks jõuda veel paljude rahvasteni.
Assamblee avaõhtul loeti ette paavst Franciscuse ja Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi Bartholomeuse tervitused. Maailmaassambleel võeti vastu strateegiline dokument, mis on järgnevaks kuueks aastaks juhiseks piibliseltside tegevuses. Philadelphia Tõotus asetab jätkuvalt piibli tõlkimise piibliseltside keskseks ülesandeks.
Eestlasi oli assambleel vähemalt kolm: delegaatidena mina Eesti Piibliseltsi esimehena, peasekretär Jaan Bärenson ning UBSi turundus- ja brändijuht, Keila baptistikoguduse pastor Gunnar Mägi. Eks ole suur asi, et UBSi ja assamblee meeskonnas on eestlane. Pressiteates ütles ta: «Selle aasta teema on «Jumala sõna – elav lootus kõigile». Piibli võti selleks nädalaks on 1Pt 1:3 «Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist».» Piibliseltsid on ainuüksi möödunud aastal levitanud üle 400 miljoni piibli, Uue Testamendi, evangeeliumi ja muu piibliosa. Pühakirja tervikuna saab praegu lugeda 563 keeles, Uut Testamenti 1334 keeles ja Piibli osi veel 1038 keeles (kokku 2935). Kogu Piiblit saab lugeda ligi 5,1 miljardit, Uut Testamenti 658 miljonit inimest, käsil on enam kui 400 piiblitõlkeprojekti. Töö tõlkimisega jätkub, sest ligi 500 miljonil inimesel, kes räägivad 3952 keelt, pole veel tõlgitud ühtegi pühakirja osa.
Minu soov on, et Eesti Piibliselts võiks õnnistusrikkalt teha tööd maailma piibliseltside peres ning olla abiks Piibli tõlkimisel ja levitamisel nii meie rahva kui hõimurahvaste keskel.

 

 

 

 

Tiit Salumäe,
piiskop