Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Iirimaa referendum

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Iiri Vabariigis 25. mail toimunud referendumi tulemusel tühistati 1983. aastast pärinev abordi keelamist sätestanud põhiseaduse täiendus. Poolt oli 66,4% ja vastu 33,6% hääletanuist. Toimunu väärib mitmel põhjusel ka meie tähelepanu.
Ühelt poolt on abort usuorganisatsioonide jaoks oluline teema. Roomakatoliku kirik ja paljud teisedki nõuavad selle keelustamist, viidates vajadusele kaitsta sündimata laste elusid. Ka Eesti Kirikute Nõukogu on väljendanud oma taunivat suhtumist aborti. Avalik arvamus aga toetab nii Eestis kui pea kõigis teistes Euroopa riikides üha selgemalt naiste õigust raseduse katkestamisele.
Teisalt näitab rahvahääletuse tulemus, et kirikul pole isegi traditsiooniliselt väga usklikul Iirimaal enam varasemat mõjuvõimu. See on kunagi olnud nii suur, et koguni riigi 1937. aastast pärinev põhiseadus algab sõnadega „Pühima Kolmainu nimel“ ning lähtub ka sisu poolest tuntavalt roomakatoliku kiriku õpetusest. Kiriku mõjuvõimu vähenemist näitasid esmalt rasestumisvastaste vahendite müügi (1980) ja abielulahutuse (1996) lubamine. Kolm aastat tagasi toimunud samasooliste abielu legaliseerimine ning äsjane abordikeelu kaotamine viitab aga nüüd juba selgesti sellele, et Iirimaa katoliku kirik on sügavas kriisis ja oma moraalse autoriteedi suuresti minetanud.
Ühiskonna kiire ilmalikustumine on seotud sellega, et pärast 1973. aastal Euroopa Liitu astumist on seni vaesest ja provintslikust Iirimaast saanud moodne ning jõukas riik. Iiri katoliiklus pole aga ilmselgelt suutnud kiiresti muutuva ühiskonna nooremaid põlvkondi kõnetada. Ent mainimata ei saa jätta ka kiriku usaldusväärsusele hävitavalt mõjunud arvukaid skandaale, mis on puudutanud nii pedofiiliajuhtumeid kui väärnähtusi kiriklikes kasvatus- ja hoolekandeasutustes.
Rain Soosaar