Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Iidne Keila kirikumõis seisab uue elu künnisel

09.11.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Ado Köögardali pilt Keila pastoraadist Kumna külas, mis ehitati Eesti suurima pastoraadina 1797. aastal. Arhiiv
Usupuhastaja Martin Lutheri kunagise monumendi lähistel paiknevasse Keila koguduse pastoraati, ruutmeetritelt Eesti suurimasse, plaanitakse pärast vajalikku uuenduskuuri rajada piiblikool.

Keila koguduse õpetaja Marek Roots selgitab, et kogudusel on terviklik ning paindlik ettekujutus, milline võiks olla tulevikus ajaloolise pastoraadi ning teiste kirikumõisa ansamblisse kuuluvate hoonete funktsioon.
«Tähelepanekutest, et tegelikult on meie inimesed, tihti ka koguduseliikmed, suhteliselt harimatud üldkristlikel ning laiemalt religioossetel teemadel, et nad vajavad juhiseid eluks ristiinimesena ning Piibli-alaste teadmiste värskendamist, sündis idee rajada siia piiblikool,» räägib ta, mainides, et kevadel emerituuri siirduvad ja Keila lähedale elama asuvad misjonärid Anu ja Juha Väliaho on väljendanud valmisolekut osaleda piiblikooli töös.
«Soovime hoone kasutuses näha maksimaalset avatust, kogukonna huvidega arvestamist, samas välistame uute funktsioonide puhul vastuollu minemist kirikumõisale kohase vaimsusega,» selgitab õpetaja.
Eskiislahendus on olemas, aga ehitustöödeks vajaliku projekti, mille maksumuseks hinnatakse projektijuht õp Urmas Paju sõnul 38 000 eurot, rahastus loodetakse saada PRIAst. Paju sõnul võtab aastaid, enne kui Keila kirikumõisakompleks võimaldab eesmärgipärast kasutust.
EELK arengukavasse kirjutatud objektil on tema hinnangul tähendus kogu meie kirikule. Teiste Eesti pastoraatide seas oma suurejoonelise stiili poolest selgelt eristuvat hoonet saaks kasutada näiteks EELK arhiivi keskusena. Paju sõnul on üldkiriklikult vaetud ideed tuua siia mingi osa kiriku arhiivist ning luua arhivaalide restaureerimise ja väljaõppe keskus.
Esimene kirjalik teade Keila pastoraadist pärineb 1593. aastast, tänapäeval samal kohal seisev pastoraat on rajatud 1797. Veel 20. sajandi alguses oli kirikumõisas kaheksa kõrvalhoonet, mis on praeguseks kas hävinud või varemetes.
Koguduse tegevus kirikumõisas, kus resideeris ajavahemikul 1906–1921 EELK esimene piiskop Jakob Kukk, katkes 1940. aastal, mil õp Ado Köögardal oli sunnitud Nõukogude armee nõudel oma elupaigast lahkuma, hooned riigistati. Kogudus sai kinnistu omanikuks taas 1995. aastal.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)