Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Igaüks võiks teada oma lugu

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Toimetaja ringvaade / Number:  /

Igal aastal on mul teha veidi vaevanõudev, kuid meeldiv töö. Kirjutan ühe suguvõsa aastaraamatusse meie pere lugu. Et seda on juba mõnda aega tehtud, kaasnevad sellega väikesed kokkuvõtvad mõtisklused aasta lõpul või uue algul, siis, kui leian aega üksiolemiseks. Ei jõua ära imestada, mida kõike ühe aasta sisse mahub!
Ometigi jääb paberile sellest ainult pisku ja ma tunnen kirjutades teatud vastutust, et see, mis kirja saab, võiks kõnetada ka neid, kes tulevad pärast mind.
Laiemat kõlapinda pakub kahtlemata meie kõigi jaoks eurole üleminek – sellega seoses oli Eesti esindatud mitmetes tuntud uudistekanalites aastavahetusel üle ilma. Ja läbi Tallinna kultuuripealinna projekti kõneleme me sel aastal tavapärasest rohkem oma mereäärseid lugusid.
Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt ütles oma aastalõpuintervjuus Maalehele, et kui võimalik, tuleks kirjutamisest hoiduda. Hoiduda pealiskaudsusest, risustamisest, manipuleerimisest, eneseupitamisest – on ju seegi sõnaga võimalik. Mulle see mõte sobis.
Osa rahvast ütleb, et kui meil pole krooni, on justkui osa meist ja riigistki läinud. Suhelnud sõpradega teispool riigipiiri, saan ma aru, et neid kõiki seal huvitavad meie juured. Ja meie lood. Aga selleks peame me ise end ja oma lugusid hästi tundma. Koosolemine on loomulik nagu osasaamine ühest üleilmsest kirikustki.
Mari Paenurm