Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Igatsus Jumala koja järele

16.09.2015 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Tartu Pauluse kiriku pühitsemise jumalateenistus 12. septembril. Are Tralla

Nii valmis, kui Tartu Pauluse kirik 12. septembril taaspühitsemiseks oli, pole Eliel Saarineni projekteeritud hoone varem saja aasta jooksul olnud.

Ilm on päiksepaisteline ja suvelõpule kohaselt soe. Kell on mõni minut üle kümne. Kirikukellad Hüüdja Hääl ja Kiitja Keel on jumalateenistuse sisse helistanud. Vaimulike protsessioon alustas teekonda Maarja kirikust (nagu seda tehti ka pea sada aastat tagasi kiriku esmapühitsemisel). Kui kiriku suletud ukse taha jõuti, lõid kirikus ekraanid helendama ja seesolijad nägid, kuidas ehitaja esindaja, ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink andis peapiiskop Urmas Viilmale võtme. Koputuse peale avatakse uks ja peapiiskop kutsub Issanda väravast sisse astuma.

Heliteose esmaettekanne
Kiriku taaspühitsemise jumalateenistus võib alata, inimesed on leidnud koha kirikuruumis ja rõdudel. Pinkidel istuvad Soome sõpruskoguduste esindajad, kõrvaklapid peas. Uue pühakoja tehniline täius ja kaasaegsus väljendub ka võimaluses tõlget edastada.
Esireas istuvad kiriku ehitamisega ühel või teisel viisil seotud olnud Tartu endised linnapead Andrus Ansip, Laine Randjärv (Jänes), Urmas Kruuse ja praegune linnapea Urmas Klaas. Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, Tartu linnapea aastail 1998–2004, võib minna ajalukku ka kirikuehitajana. Tema oli see, kes tegi linlastele üleskutse koguda raha Jaani kirikule vaskplekist katuse ostmiseks; tema toetas Joel Luhametsa, kui kümmekond aastat tagasi arutati Pauluse kiriku remondi võimaluse üle.
Orelirõdul on koorid ja metsasarveansambel. Koorid alustavad: kui armsad on sinu hooned … Liturgiliselt tavapäratu oli pühitsemistalituse vahel kõlanud muusika kooridelt ja instrumentalistidelt. Vaimulikust helilooja Mart Jaanson on kiriku pühitsemiseks kirjutanud 12osalise muusikalise teose «Psalm 84» (Igatsus Jumala koja järele). Seda imelist palvelaulu kuulates mõtlesin Arvo Pärdi sõnadele, et muusika on Jumala loodud maailmas olemas kõikjal, helilooja vaid püüab selle noodipaberile.
Laulsid Tartu Pauluse koguduse kammerkoor, naiskoor, lastekoor ja noorteansambel, solist oli koguduse liige Karmen Puis. Koore juhatasid Anna Humal, Tiina Luhamets, Katrin Aller ja Maike Otsing. Orelil mängisid Anna Humal ja Alli Selliov, harfil Kai Visnapuu, metsasarveansamblit juhatas Kaido Otsing. 56 registriga orel on valmistatud Põhja-Saksamaal.

Tartu kaitsepühakud altarimaalil
Peapiiskop Urmas Viilma pühitses kirikuruumi, altari, kantsli, puldi, ristimisallika, oreli ja lõpuks kogu pühakoja Jumala templiks ja koguduse kojaks. Teda assisteerisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, piiskopid Einar Soone, Joel Luhamets ja Tiit Salumäe.
Tiibaltar avati ja Soome kunstniku Kuutti Lavoneni kuuest maalist (ühe suurus 180 x 72 cm) koosnev altar avanes täiesti. Esiseina – Maarja kuulutuse – taga tulid nähtavale Jee­sus Kristus ristil, Jeesuse ema Maarja ja Ristija Johannes ühel pool ning Tartu linna kaitsepühakud apostlid Peetrus ja Paulus, kes näitab Jeesuse suunas (See on see mees!), teisel pool.
Altari aluseks oleva üle kahe tonni kaaluva betoonploki kavandi on teinud skulptor Pertti Kukkonen, kes ütles hiljem, et on kasutanud samu elemente, mis kaunistavad Eliel Saarineni projekteeritud Soome Rahvusmuuseumi esist. Arhitekti loomingu sarnasusi võib näha nii Pauluse kiriku kui ka Helsingi raudteejaama sihvakas tornis. Kiriku seinamaalingute taastamisel on jälgitud ajaloolist joonist (restauraator Kristiina Ribelus) ning ornamentika meenutab Turu Miikaeli ja Tampere toomkiriku sisekujundust – samad soomelikud rahvusromantilised jooned, mis on iseloomulikud 20. saj alguses ehitatud kirikutele.

Kuuletuda Kristusele
Urmas Viilma jutluse aluseks oli Jeesuse kirgastamise lugu Matteuse evangeeliumi 17. peatükist. Jutluses meenutas ta ka Pauluse kiriku lugu ja tõi esile sarnasusi – meelevaldseid, nagu ta ütles – Tabori mäel asuva Jeesuse kirgastamise kirikuga. «Peame kuulama Kristust – see on minu sõnum,» ütles peapiiskop.
Kirikupalve järel pühitsesid peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Joel Luhamets armulaua. Mul oli eriline eesõigus, et sain minna koos koguduse auväärseima liikme Felita Viiknaga (101) armulauda vastu võtma.
Enne läkitamist tänati roosikimpudega kiriku taassünnile aitajaid: Soome arhitekte Merja Niemineni ja Kari Järvineni, sisekujundusega tegelnud Markku Norsi jt; kiriku taastamiseks loodud sihtasutuse juhataja Elo Sülla pühendumust ja tööd ning kõiki tublisid koguduseliikmeid. Aga üle kõige anti tänu Jumalale, kes kõik lasi korda minna.

Kirik ja kogudus püsivad
Linnapea Urmas Klaas tunnustas koguduse õpetajat Joel Luhametsa, kelle katkematu hoole ja visadusega lõpp­resultaadini jõuti. Joel Luhametsa eelkäija Põltsamaal Herbert Kuurme ehitas üles sõjas kannatanud Põltsamaa kiriku. Joel Luhamets tuli Tartusse 1997. aastal ning kaheksa aastat hiljem alustas koos meeskonna ja toetajatega Pauluse kiriku ümber- ja ülesehitusega.
Enam kui tuhat inimest mahutava 900ruutmeetrise kirikusaali, kolumbaariumi, krüpti, kõrvalruumide, torni jm taastamiseks kulus 13 miljonit eurot: 40% panustas riik, 11% Tartu linn, 5% kogudus, 19% sihtasutus Tartu Pauluse Kirik ja 25% moodustavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest saadud toetused.
Piduliku päeva lõpetas Rudolf Tobiase oratooriumi «Joonase lähetamine» võimas ettekanne orkestri, oreli, kooride ja solistidega, sh Annely Peebo ja Ain Anger, dirigeeris Arvo Volmer, organist Piret Aidulo.
Maailmas möllas I maailmasõda, Venemaal oli tsaar kukutatud ja riiki juhtis ajutine valitsus. 1917. aasta sügisel olid sakslased tunginud Lääne-Eestisse, mujal püüdsid võimu haarata bolševikud. See oli taust, kui Tartus pühitseti 1. oktoobril 1917 Eliel Saarineni projekteeritud Pauluse kirik. 98 aastat hiljem kiriku taaspühitsemisel on maailm silmitsi suurima põgenikekriisiga. Aga kristlastena me teame: küll kannab kindel kalju Issanda kogudust …
Sirje Semm

Tartu Pauluse kirik
Pühitseti 1.10.1917; altar koos Amandus Adamsoni marmorist skulptuuriga 17.3.1923.
Kirik süttis 25.8.1944 sõjatules.
Kogudus sai loa jätkata pühakoja taastamistöid 1957.
Tiibhoone võeti koguduselt 1962, et teha ruumi spordimuuseumile; kiriku tagaosa 1967 suvel etnograafiamuuseumi fondihoidlaks.
2001 vabastas spordimuuseum tiibhoone; 2005 anti kogudusele üle Eesti Rahva Muuseumi poolt kasutatud kirikuosa.
Aastatel 2005–2015 renoveeriti Pauluse kirik täies ulatuses ja pühitseti 12.9.2015.
Gottlieb Eliel Saarinen (1873–1950)
Soome arhitekt, kes sai kuulsaks juugendstiilis ehitistega. Pärast Esimest maailmasõda läks Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist.
Rudolf Tobiase oratoorium «Joonase lähetamine»
Esiettekanne Leipzigi Andrease kirikus 1909; esmaettekanne Eestis 1989. 12. septembril Tartu Pauluse kirikus oli teose 23. ettekanne alates 1909. aastast.
Teose on restaureerinud ja seda täiendanud Vardo Rumessen (1942–2015).
Oratooriumi aluseks on prohvet Joona raamat Vanast Testamendist. Keskseks ideeks on Jumala halastus ning üleskutse meele­parandusele.
Rudolf Tobias (1873 Käinas – 1918 Berliinis) – Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse Peterburis.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)