Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Igapäevane leib

04.10.2017 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kunagi piisas inimesele õnneliku elu elamiseks leivast ja tagasihoidlikust majast. Lõikustänupüha oli siis päev, mil oli saak koristatud ja inimene, kes sõltus üksnes looduse viljakusest, tõi oma tänu Loojale selle eest, et leib oli laual. Heal aastal piisas leivast uue viljasaagini, ikalduse korral aga ootas ees nälg. Inimene tajus, et kõik ei sõltu tema tööst, vaid Loojast, kes annab kord hea ilma, kord halva. Seepärast tänas põllupidaja Jumalat leiva eest.
Tänapäeva inimene vajab eluks üha rohkemat. Leivast ei piisa. Tahetakse, et oleks midagi ka leiva peale määrida ning see peab olema üha parem ja maitsvam. Majast ei piisa, see peab olema sisustatud hästi ja nägema hea välja. Siis läheb meil vaja veel kõike muud alates riietest ning lõpetades autode ja mobiiltelefonidega. Tarbimisühiskonnas vajab inimene kogu aeg midagi uut ja erilist. Soetatu tuleb üha kiiremini välja vahetada moodsama ja kaasaegsema vastu. Kümne aasta vanune tehnika kipub juba lootusetult aegunud olema. Ikaldused ei mõjuta meid enam suurel määral, vajalik kaup tuuakse meieni kasvõi teisest maailma otsast.
Kogu selle heaolu keskel ei tohi aga unustada, et kõik, mis meil on, tuleb siiski Jumalalt ja seepärast peaksime teda tänama ka selle eest, et meil on vabadus, töö ja tervis. Ilma Jumala hoolitsuseta poleks meil midagi. Lõikustänupüha kutsub märkama, kui hästi me elame, ja andma selle eest tänu Loojale.
Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)