Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Igapäevane leib

05.10.2016 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Lõikustänupüha kõneleb igapäevasest leivast. Leib on olnud aastasadu üks olulisemaid sööke inimese toidulaual. Ilma leivata oli nälg ja söögita polnud elu. Vanasti oli inimene väga sõltuv ilmastikust ja kui olid saagikuse poolest halvad aastad, andis see kohe inimese toidulaual tunda.
Põllumees tajub kõige selgemini, et kuigi ta võib ise ükskõik kui palju näha vaeva, ei olene kõik sugugi tema tööst, vaid palju sõltub ka ilmast. Inimene peab olema usin, kuid viimselt sõltub kõik Jumalast. Seepärast on tuldud iga aasta oktoobri teisel pühapäeval kirikusse, et tänada lõikustänupühal Jumalat.
Tänapäeva inimese side loodusega on tunduvalt nõrgem kui ennevanasti. Enamus inimestest ostab oma söögi poest ja kui kusagil riigis on ikaldus, siis tuuakse toiduained kiiresti mujalt kohale. Kergesti võib tekkida tunne, et me oleme ise oma elu peremehed. Samas on tegu illusiooniga. Inimene suudab vastutata ka tänapäeval vaid väikese osa eest oma elus. Kõik võib tunduda kindel ja turvaline kuni koondamisteateni, haiguseni, lähedase inimese surmani. Ja siis mõistame, et kõik ei sõltu sugugi meist endist.
Kui näeme, mida Jumal on andnud, tuleb meie südamesse tänu. Jumal annab meile seda, mida vajame. Olgu selleks siis hea töö, tervis, head inimesed või kasvõi hea õunasaak. Meil tasub tänulik olla nii oma kodumaa kui emakeele pärast.
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)