Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Igapäevaelu ja jumalasõna peavad käima ühte jalga

25.01.2019 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Timo Švedko on teeninud Rannu Püha Martini kogudust möödunud aasta septembrist. Tema introduktsioonitalitus on 27. jaanuari jumalateenistusel kell 14 Rannu kirikus. Talituse peab piiskop Joel Luhamets. Erakogu

On kirikuaasta algus, kui kohtun noore, hiljuti ordineeritud vaimulikuga. Ta on alustanud tööd Rannu koguduses, kuid introduktsioonitalituseni on jäänud natuke aega.

Tunnen Timo Švedkot (31) varasemast ja tean, et tal on neli tütart. Kui aus olla, siis palusin temalt luba teha jõuludeks perelugu. Sest Timost, kes on Tartu Pauluse koguduse lastehoius õpetaja, lausa õhkub soojust ja turvatunnet. Aga Timo toob vabanduseks tema ja ta pere jaoks muutunud olukorra ning soovi vähemalt esialgu säilitada pere privaatsus.

Taeva poole
Uurin esmalt Timo juurte järele, millele viitab tema perekonnanimi Švedko. Timo kinnitab, et tema sugupuu viib Poola, Valgevenesse, Ukrainasse, aga sel ajal, kui veel isa käest oleks küsida saanud, ei tundnud ta huvi. Tõesti, põnevat leiab tema pereloos küll – emapoolne vanaisa oli tuntud lendur.
Peres usklikke ei olnud, aga ka mitte vastuseisu jõuluajal kirikusse minna. Kui Timo ema veel väike oli, öelnud isa talle: vaata taevasse, see ei saa olla ise tekkinud, see on kellegi looming. Eks lendurist isa teadis, mida ta lapsele ütles. Timo vanaisa oli otsesõnu seotud füüsilise taevaga ja Timo nüüd ülekantud tähenduses vaimuliku taevaga.
Timo isa suri kaheksa aastat tagasi vähki. Ta oli ristitud ning kristlased tulid ja palvetasid ta eest, meenutab Timo. „Midagi müstilist ega traagilist ei toimunud, lihtsalt tekkis arusaam, et on Jumal ja on igavik. Meie pere pidi tunnetama ühte surma, et hakata minema Kristuse surma tähenduse poole,“ sõnab Timo. Ja lisab, et selle läbi tuli ta koos abikaasa Silviga usule. Nende lapsed saavad tänu sellele kogeda elu kristlikus peres.

Puudulikud teadmised
Isa surmaga seoses tekkis Timol ja ta perel hulganisti küsimusi. Näiteks, millele elus toetuda ja kuidas kasutada oma elu, et selle lõpuhetkedel mitte kahetseda möödunut. See mõtteviis võib muuta inimese maailmavaadet. Elu jooksul näeme vaeva, pingutame, aga kogu see pingutus võib muutuda lõpuks tühiseks.
„Olen aru saanud, kui oluline on Jumalat tunda ja palvetada. Vajame oma elus Jumala juhtimist. Tihti tähendab see, et oma tahtmine peab kõrvale jääma. Elu eesmärki väljaspool Jumalat ja tema tahtmist pole võimalik mõtestada. Jumala eesmärki täidab inimene siis, kui laseb ennast vormida. Ainult oma pingutusest ei saa inimene midagi ära teha,“ selgitab Timo ja lisab, et see puudutab kõiki eluvaldkondi.

Muutuste aeg
Timo on laste kasvatamisega seotud ööpäevaringselt. Nii kodus kui tööl, sest ta töötab poole kohaga Tartu Pauluse koguduse lastehoius. Kui siiani oli põhiküsimus, kuidas olla lastele eeskujuks, siis seoses vaimulikuametiga on lisandunud aja faktor ehk küsimus, kuidas oma laste jaoks aega leida.
Lastega koosolemiseks tuleb võtta aega. Muidugi on hea, et Timo neljast lapsest kaks käivad tema rühmas ja nii on nad kogu aeg koos isa ja vanaemaga (ka Timo ema töötab lastehoius). Aga aega lihtsalt tuleb võtta, sest see kaob märkamatult ja lapsed kasvavad kiiresti.
„Muutuste aeg on veel rohkem pannud aja kulgemisele mõtlema. Kui varem oli tööaeg määratud, siis nüüd enam ei ole. Kirikuõpetajad peavad vaatama, et perele ka aega jääb. Kirikutööd võib lõpmatuseni teha, aga lõpuks ei saa kirikuõpetaja ilma pereta midagi tehtud. Kui peret taga ei ole, kui suhted hakkavad käest ära minema, siis kannatab kogudusetöö tohutult,“ jagab Timo oma arusaama.
„Koguduseõpetaja kohustus on kanda pere eest hoolt. Pühakiri ütleb ka, et kui on olemas oskus juhtida oma peret, siis saab ka kogudust juhtida. See on väga oluline,“ sõnab pereisa.

Koguduseelu kese
Kristlase jaoks on nädala kõige olulisem päev pühapäev. Timo ütleb, et nende perel on selles osas praegu hea aeg. Abikaasa saab hommikul Tartus Pauluse koguduse teenistusel käia. Sel ajal hoiab Timo tütreid, pärastlõunal teenib ta aga Rannu koguduses ja lapsehoidja rollis on abikaasa. „Abikaasale on oluline, et ta saaks jutlust kuulata ja armulaual käia,“ kinnitab Timo.
Esimene muudatus, mille Timo septembris Rannu koguduses sisse viis, oli iga pühapäev toimuv jumalateenistus. Paljusid asju ei tule muuta, aga inimeste jaoks peab selge olema, millal jumalateenistus toimub. Kuidas sa neid muidu jumalateenistusele kutsud. Nüüd on igal pühapäeval Rannu kirikus kaetud armulaud. Kirik võiks rohkemgi avatud olla, aga praegu pole see võimalik. Kui algab teeliste kirikute hooaeg, tuleb mõni inimene appi ja siis pääseb ka nädala sees pühakotta.
Valga praostkonda kuuluvas Rannu koguduses on liikmesannetajaid alla kahekümne. Mõne kuu koguduses teenimas käinud Timo sõnab, et on koguduse tuumikuga tuttav. Aga plaanib külastada neid liikmeid, kes küll annetuse teevad, aga kirikus ei käi.

Olla avatud
Tutvust on ta teinud ka kohaliku kooli, lasteaia ja rahvamaja töötajatega, ettevõtjatega. Tema üks põhimõte on, et kirikumüüride vahelt tuleb väljapoole minna. Seda enam, et Rannus asub kirik keset põlde, asula jääb aga eemale. „Rannus on oluline olla avatud väljapoole,“ ütleb Timo. Nii on ta käinud end inimestele tutvustamas ja alates 12. jaanuarist on igal laupäeval kell 11 lasteaia ruumides pühapäevakooli tunnid. Tunde annab õpetaja Timo Švedko.
Kogudus on saanud nähtavaks ka interneti kaudu, sest õpetaja on loonud sotsiaalmeedia portaalis Facebook koguduse konto. Oma kodulehekülje on ta avanud aadressil Rannu.eelk.ee. Kuigi õpetaja elab perega Tartus, kinnitab ta, et on kursis Rannus toimuvaga. Et inimestele lähemale jõuda, pidas ta 1. jõulupüha teenistuse rahvamajas. Rahvamaja on suur ja sellegi töötajad huvitatud, et maja tühjaks ei jääks.
Tulevikule mõeldes soovib õpetaja, et võiks perega kogudusele lähemal elada. Paraku pastoraadis elada pole võimalik, vähemalt praegu, sest ahjud vajavad remonti, puudub isegi luba neid kütta. Noore pere hooldada on ka vanaema. Vaimulik on küll seda meelt, et õpetaja peaks elama kohapeal – siis oleks ka tööd parem teha. „Tähtis on olla inimestega koos nende rõõmudes-muredes. Ükski telefon ei asenda otsesuhtlust,“ kinnitab Timo.
Tema sõnul on kogudusel väga vaja vaimulikku juhtimist. Timo rõõmustab, et tal on olnud head vaimulikud juhid, kes teda jätkuvalt kasvatavad. Lisaks sellele tuleb koguduses ja kodus ka ise käed külge panna. „Iga mees peab oskama naela seina lüüa,“ naerab ta. Maakoguduse eripära on, et abilised on koormatud, palju peab ise tegema, jagab ta kogemust. Timo ei kujuta ette, et töö käib ja teda seal ei ole. Ja kirik peab puhas olema. Seepärast korraldas ta kohe talgud, kui Randu teenima läks.
Timo ütleb, et ise suhteliselt hiljuti usule tulnuna mõistab ta inimesi hästi. Ka seda, et noortel on raske üle kirikuläve astuda. Aga kartus kaob märkamatult, kui õppida Jumalat tundma. See võtab aega nagu jutluse kirjutaminegi. Et jutlus kõnetaks, tuleb süüvida ja mõelda, kuidas seda siduda igapäevaeluga. Küsimus on selles, kuidas rakendada igapäevaelus seda, mida Jumal mulle teada annab, sõnab Timo lõpetuseks.
Rita Puidet

Timo Švedko
Sündinud 8. juunil 1987.
Õppinud usuteaduse instituudis 2012–2017, pastoraalseminaris 2017–2018.
Ordineeritud preestriks 3. novembril 2018.
Rannu kogudus valis ta oma õpetajaks 7. oktoobril 2018.
Abielus, peres kasvab neli last.

Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! (Mt 11:28)