Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Igal päeval on oma sõnum

23.03.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Läheneme kirikuaasta suurimatele pühadele, mis kõnelevad nii kannatusest, ohverdusest, lunastusest kui võidust.
õhtusöök Suur neljapäev
Jeesus seab armulaua. Püha õhtusöömaaeg on üks kristliku jumalateenistuse keskpunktidest. Altarisakrament on uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus. Jeesus peseb jüngrite jalad, näidates nii alandava teenimise eeskuju.

 

ristilSuur reede
Jeesus sureb Kolgata ristil, kandes inimeste patud. Kristus suri meie eest ja tõi meile lepituse. Kristuse rist kõneleb Jumala armastusest inimese vastu ja sellest kujunes kiriku sümbol.

Vaikne laupäev
Jeesus on hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad tema peale.

ylestõusmineÜlestõusmispühad
Jeesus tõuseb üles surnuist ja avab nii neile, kes temasse usuvad, tee igavesse ellu. Ülestõusmispühadel on mitmeid nimetusi. Kevadpühade nimetus näitab kevade saabumist ja elu võitu surma üle. Lihavõttepühad kõnelevad pika paastuaja lõppemisest. Munadepühad aga juhivad tähelepanu munale, millest koorub õigete tingimuste korral tibu.
Ülestõusmispühade nädal kestab kuni «valge pühapäevani» (Quasimodogeniti), mille vanakiriklikuks evangeeliumiks on lugu üles tõusnud Jeesuse ilmumisest Toomale.
Saabuvad pühad kõnelevad nii Jumala ohvrist inimese eest kui elu võidust surma üle. Igal päeval on oma sõnum ning sellele mõeldes võime leida elu mõtte ja aluse.
Kaido Soom

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)