Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Iga orel on väärtus, mida tasub hoida

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Erakordne pilt avanes kolmel juulikuu päeval Maarja-Magdaleena kirikus, kus poolsada inimest orelivilesid pesi. Kogu suurt väge juhendas orelimeister Olev Kents.

See, et orelivilesid tolmuimejaga puhastatakse ja vee ning lapiga pestakse, on tavaline, ütleb meister Olev Kents, aga sellised talgud on siiski ainukordne ettevõtmine.
Mõttele orelipesu ette võtta tuldi asutamisel oleva Orelihoidjate Seltsi koosistumisel, kus kõneks oli järgmisesse aastasse plaanitav festival, millega tähistataks Müllverstedti 180. sünniaastapäeva.
Seltsi loojateks on organistid Helika Gustavson-Rätsep, Miina-Liisa Kuusemaa ja Anneli Klaus, kaks viimast mängivad igapäevaselt Müllverstedti orelil, üks Puhjas ja teine Tartu Peetri kirikus.
Helika erilise huvi on pälvinud varasem meister Kessler, nii on seltsi loojate huvi keskendunud kahele 19. sajandi tartlasele.
Friedrich Wilhelm Müllverstedt on ehitanud sadakond muusikainstrumenti, millest meie kirikutes on säilinud 11–12 (Alatskivil olevast orelist on jäänud varemed). Suurim neist on Tartu Peetris, suuruselt järgmine, 19 registriga, Maarja-Magdaleenas.
Kõnesolevasse pilli võiks suhtuda kahtmoodi. Kuigi pill pole 55 aastat häält teinud ja viled on tinakatku täis ning augulised, on see ometi Kentsi sõnul restaureerimiseks hea pill.
Põhjuse optimismiks annab pilli originaalsus. Tal on sarnane register Tartu Peetri kiriku oreliga, mille remondiks käis Kents Maarja-Magdaleenas originaalvilesid mõõtmas.
Nüüd võeti pill meistri juhendamisel lahti ja puhastati. Kui selts 8. septembril kirikus oreli heaks heategevuskontserdi korraldab, kasutatakse orelit saatena, sest tänu suurpuhastusele saadi tööle pedaal. «Kontserdiga näitame, et Maarja-Magdaleena kirikus on orel ja selle remondiga tasub tegelda,» ütleb Anneli Klaus.
Kui selts kogudusele appi tuli, ei jäänud ka kogudus võlgu: kaasalööjaid oli palju ja abilised said mitu korda päevas kehakinnitust, veel olulisem oli aga pakutud ühine osadus, mille eest seisis hea koguduse vaimulik Aivo Prükk.
Appi tulid Taime Põld vaimuliku kirjandusega ja Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus Taizé viisidega.
Loodame, et jõudu koguva seltsi abiga pööratakse päästmist vajavatele orelitele rohkem tähelepanu ja leitakse seltsi vahendusel nende remondiks raha. «Meie kohus on oreleid hoida,» ütleb Anneli Klaus.
Ja lõpetuseks jaaniööl Olev Kentsi töökojas toime pandud orelivilede vargusele kommentaariks ütles meister, et hinnanguliselt varastati kuni tuhat vilet ja tal on küll kahju, kuid õnneks on tegu aja jooksul kogutud asendusviledega.
Rita Puidet