Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Iga nime taga on erakordne elu

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Mälestuspäeval meenutati langenuid ka kalmistul, päeva juhtis «Kevade» filmist tuntuks saanud Ain Lutsepp. Rita Puidet

Augusti viimasel pühapäeval mälestas Laiuse rahvas oma kangelasi, tähistades vabadussamba avamist 90 aastat tagasi.

Laiuse kirikumõis päikselisel suvelõpu päeval oli tavatult rahvarohke, pastoraadi ette oli end sättinud Kaitseliidu Jõgeva maleva puhkpilliorkester ja õblukese Kristi Talistu dirigeerimisel lasid mehed kõlada tuttavatel viisidel. Pastoraadis võtsid tulijaid – nende seas peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Joel Luhamets, praost Ants Tooming ja kohalikud omavalitsusjuhid – vastu kohalik õpetaja Georg Glaase ja üllatusena armastatud näitleja Ain Lutsepp. Pärast turgutavaid suupisteid siirduti kirikusse jumalateenistusele.

Mitte ainult kivi
Praegu Laiuse kalmistul asuv vabadussõja ausammas on muidugi teine kui 90 aastat tagasi püstitatu. See on ristikujuline, arhitekt Illar Kannelmäe projekteeritud ja avatud aastal 1998. Esimese mälestusmärgi kavandi autor oli Anton Starkopf ja see oli omal ajal suurim. Kuna selle taastamine olnuks väga kulukas, tehtigi uus.
Sammas on vaid kivi, nentis jumalateenistusel kõne pidanud praost Ants Tooming, samas rõhutades, et see kivi kõneleb inimestest, kes on meile andnud palju iseenesestmõistetavat: vabaduse, õiguse pidada jumalateenistust, keele, milles kõneleme jne. Nad on meile edasi andnud usalduse Jumala vastu.
Vabadussõja ajal üles näidatud ennastohverdavast armastusest, milles puudus tavaelule omane kui-siis-suhe, jutlustas peapiiskop Urmas Viilma. Tänapäeval on kapid ja sahtlid lepinguid täis, aga kas sõttaminek oli leping, küsis vaimulik. Ja vastus on: «Ei olnud. See oli armastus, aga inimene, kes Jumalat ei tunne, ei suuda ennastunustavalt armastada.»

Juured jäid alles
Pidulik päev jätkus rongkäiguga kalmistule, kus hümni järel pidas mälestusmiitingu avakõne Laiuse juurtega draamanäitleja riigikogulane Ain Lutsepp. Ta meenutas, et vabadussõja lahingutes oli 3558 langenut, sealhulgas soomlasi, inglasi, taanlasi jt. Ette kantud Henrik Visnapuu luuletus «Ole tervitet» ja selle read «nii ilus on surra, kui oled veel noor», lõid järgnevateks sõnavõttudeks pidulik-mõtliku meeleolu.
Vabadussõjas langenud 44 laiuslasele nagu ka kõigile langenuile mõtlesid Jõgeva vabadusvõitlejate liidu ja MTÜ Jõgevamaa Represseeritud esindaja, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Enn Kurg ja Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere. «Meie iseseisvus puhkes õide raskel ajal, sai palju kannatada, aga kuna juured jäid alles, puhkes see taas õide. Hoiame oma südames langenute mälestust, oma tegudega aga oleme nende väärilised,» sõnas major.
Kui kohaletulnud olid langenute mälestuseks õhku lastud aupaugust toibunud, võidi minna naiskodukaitse keedetud sõdurisuppi sööma.
Rita Puidet