Esileht » Uudis » Uudised »

Iga liige on tähtis

18.05.2010 | | Rubriik: Uudised

Praost Veiko Vihuri (vasakul) on Saaremaa Jaani koguduse hooldajaõpetaja. Pildil koos juhatuse esimehe Aarne Põlluääre ja liikme Janek Mägiga. Saaremaa Jaani ja Orissaare kogudus on teel selles suunas, et nad võiksid olla üks kogudus.  Sirje SemmMaikuu esimesse nädalasse jäid sinodikoosolekud Saarte ja Pärnu praostkonnas.
Enne sinodikoosoleku rakendamist peeti Kihelkonna kirikus armulauaga jumalateenistus, õnnitleti emeriitpraost Elmar Reinsood 80. sünnipäeval ja söödi torti vastrenoveeritud rahvamajas, kus jätkati töiselt.

Liikmemaksust, lastetööst ja infotahvlist
Selle koosseisu sinodisaadikuile oli see teist aastat kokku tulla. Praost Veiko Vihuri 2009. aastale tagasivaatav tegevusaruanne oli asjalik ja kompaktne. 20 kogudusest pooled on alla sajaliikmelised. Kiriklike talituste arvud on püsinud stabiilsena, ka töötegijate kaader on olnud püsiv. Praost nimetas tähtsündmustena aprillis peetud kuulutusnädalat, Karala palvemaja ja Anseküla koguduse kirikusaali pühitsemist ning Lauri Lehtineni diakoniordinatsiooni.
Praost rääkis muinsuskaitse valdkonda kuuluvast probleemist, et kellelgi on plaan tähistada kultuurimälestised eesti- ja ingliskeelsete infotahvlitega objekti seinal. Ja see keegi olevat projekti elluviimiseks välja ajanud ka miljoneid kroone. Väidetavalt on projekti heaks kiitnud ka muinsuskaitseamet ja tekst infotahvlitele tellitud mitte kirikuga seotud inimeselt. Praost nõudis oma märgukirjas 28. oktoobrist kogudustelt infotahvlite paigutamise peatamist.
Hilisemas vestluses nimetas praost, et projekti taga on tema teada Külli Holsting ja et probleemi on arutanud ka EELK kunsti- ja arhitektuurikomisjon. Komisjonilt projekt kooskõlastust ei saanud, «sest Arhitektuuri Hoidmise Seltsi läbiviidav projekt ei ole läbinud kõiki ettevalmistusfaase» (EK 9.12.2009). Praost peab võimalikuks ja vajalikuks infotahvli paigutuse, aga see võiks olla sobival kohal, mis ei riivaks pühakoja sakraalsust.
Kaasaruande laste- ja noortetööst esitas Tiina Ool ja muusikatööst Ester Soe.
Järgnevas arutelus kõneldi liikmemaksust ja annetusest ning viimaselt tulumaksu tagasisaamise võimalustest. Muretseti lastetöös osalejate vähesuse üle ja toodi eeskujuks aktiivset lastetööd baptistide hulgas. Peapiiskop Andres Põder viitas ajaloolisele luterlikule tavale, kus lastetööl ei ole olnud erilist kohta, ja pidas vajalikuks lastetöö metoodika ümbervaatamist. Peapiiskop rõhutas vajadust ühtsuse ja koosmeele järele koguduse sees ja kirikus tervikuna üksteise tegevuste toetuseks. «Kui tugev on meie kiriku luterlik identiteet ja spiritualiteet, suutlikkus evangeliseerida ning inimesi vaimulikult toita ja kasvatada?» küsis praost Vihuri oma ettekannet lõpetades. Selle üle on igal sinodilisel mõtlemist järgmise aastani.

Probleemiks on vaimulike vähesus
Pärnu praostkonna sinod kogunes Tõstamaale. Kirikus peetud avamissal lauldi eelneva cantate pühapäeva juhtmõttest lähtudes rohkesti ning erinevalt tavapühapäevasest muusikavalikust Taizé laule.
Pühakutekalendri järgi mälestatakse 7. mail 1079. aastal märtrina surnud Krakowi piiskoppi Stanislaust, seepärast keskendus praost Enn Auksmann jutluses tema elule ning selle üllatavale aktuaalsusele. Piiskop Stanislaus sattus vastuollu riigivõimu, konkreetselt kuningas Boleslaw IIga, kelle julmust ja kõlvatut elu ta kritiseeris ning kes ta seepeale tappa lasi (või koguni ise missa ajal tappis), kusjuures see sündis naaberpiiskopi heakskiidul. Paralleele tänapäevaga ei ole vaja kaugelt otsida: ka meie kirikul lasub ühiskondlik ja poliitiline surve teha kiriku senise arusaamaga vastuolus olevaid otsuseid, mida toetavad mitmed naaberkirikud, ning meie ees on tõsine küsimus, kas suudame jääda ustavaks Jumala sõnale ja kiriku õpetusele.
Sinodikoosolek toimus imekaunis Tõstamaa mõisas asuvas keskkoolis. Praost nimetas aruandes peamise probleemina vaimulike vähesust, mitmed piirkonnad on vaimulikult peaaegu teenimata. Nii Häädemeeste-Tahkuranna-Treimani, Sindi-Tori-Vändra kui ka Audru-Tõstamaa piirkondi teenivad eemal elavad hooldajavaimulikud. Reaalset kohapealset vaimulikku tööd ei toimu. Siin on erinevusi, mis tulenevad eelkõige koguduseliikmete aktiivsusest ja teadlikkusest. Esile võib tuua näiteks Häädemeeste, Treimani, Vändra, Sindi ja Tori inimeste tublidust.
Arvulistes näitajates on saavutatud stabiilsus, mõnel pool on täheldatav pisike kasv. Eripäraks on see, et 57% praostkonna 12 koguduse liikmetest kuulub Pärnu Eliisabeti kogudusse.
Praosti ettekandele tegi lisandusi peapiiskop Andres Põder, kes tunnustas olemasolevaid töötegijaid ja koguduserahvast ning kutsus üles soodustama noorte inimeste asumist teoloogiaõpingutele. Peapiiskop juhtis tähelepanu ka sellele, et paljude koguduste keerulisele majanduslikule olukorrale võiks olla leevenduseks omavalitsuste toetus, mille taotlemises ei tohiks näha midagi ebaloomulikku, pigem tuleb teadvustada, et kohalike omavalitsuste käsutuses olev raha ongi neile antud inimeste teenimiseks, sh koguduste toetamise kaudu.
Jooksvate küsimustena olid arutluse all koguduste võimalused toetada puudust kannatavaid inimesi, eriti töötuid ja nende perekondi, samuti praostkonna ühise lastelaagri korraldusküsimused.

Sirje Semm

Tõnu Taremaa

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! (Tn 9:18)